Lapsevanematel tasub lasteaiakoha saamiseks pöörduda kohtusse
(68)Omavalitsused sülitavad seadusele, mille kohaselt tuleb leida igale lapsele lasteaiakoht.
Sel ajal kui mitu erakonda raiuvad, kui väga nad lastest hoolivad, peavad lapsevanemad kohalike omavalitsustega vägikaikavedu, et lapsele lasteaiakoht saada, kuigi seaduse järgi on neil selleks täielik õigus.
Harku valla elanik Raina (perekonnanimi toimetusele teada) on võrreldes teistega, kes ei saanud valla munitsipaallasteaeda kohta, ehk pisut paremas seisus. Tal õnnestus aasta tagasi saada lapsele koht eralasteaeda, mis asub munitsipaallasteaia kõrval. Seega ei pea ta Tallinnasse sõitma, et laps oleks päeval hoitud ja valvatud.
Ometi valmistab muret see, mida toob tulevik. „Kui laps sündis, uurisin vallast, kas ta tuleb kohe järjekorda panna. Öeldi, et ei, alles sel aastal, kui kohta tahan,” kõneles Raina. Seetõttu ootaski ta tänavuse veebruarini, sest tema laps saab oktoobris kolmeaastaseks. „Pikalt oli süsteemis näha, et taotlus on menetluses. Nii oli kuude kaupa,” rääkis ta. Lõpuks kirjutas Raina ise Harku valda, et teada saada, kaua menetlemine aega võtab. Selgus, et laps sügiseks lasteaeda ei saa ja valikus on eralasteaed, eralastehoid või koduse lapse toetus, mida makstakse ainult kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Praegu on see toetus 150 eurot, septembrist tõuseb 250 euroni.
Harkus küsisid lapsevanemad sügiseks lasteaiakohta 441 võsukesele, kellest 220-le õnnestus see saada. Tegelikult on tahtjaid rohkemgi, aga Harku vald teeb väidetavalt statistikat üksnes nende laste kohta, kes on septembri lõpuks pooleteiseaastased. Oktoobris sinna vanusesse jõudvad lapsed arvepidamisse ei mahu, kuigi 1,5 aasta täitudes peab Harku vald pakkuma seaduse alusel neile kohe lasteaiakohta.
„Õnneks oli eralastehoid mõistev, et kuigi laps saab sügisel kolmeseks, siis saab ta selle õppeaasta seal lõpuni käia,” selgitas Raina. Mis saab aga järgmisel aastal ja kas siis leitakse lapsele munitsipaallasteaeda koht, Raina ei tea. See tõsiasi muudab ema murelikuks.
Seadusele sülitatakse
Raina ei ole oma murega üksi. 2015. aastal jagati Eesti Päevalehe arvamuskülgedel juhist, kuidas lasteaiakohata jäämise korral kohtusse pöörduda. Sellised kaasused hakkasid halduskohtusse jõudma tegelikult juba üle kümne aasta tagasi. Eeskätt on probleeme liiga väheste lasteaiakohtadega Tallinna, Tartu ja Pärnu eeslinnades, kuhu on nii mehiselt uusarendusi püsti pandud kui ka suvilaid elamuteks ümber ehitatud.
Kohtunik Kadri Sullin viitas valdade kohtumenetlustes antud väidetele, et probleem seisnes toona majandusbuumi ajal püsti pandud elamurajoonides, mille puhul ei olnud omavalitsused lisanduvate teenuste pakkumiseks valmis. „Kohalikud omavalitsused kehtestavad detailplaneeringud. Kui nad nägid, et valda rajatakse üha rohkem kodusid, tulnuks kohe tegeleda ka sellega, mis teenuseid on lisandunud elanikel vaja,” selgitas Sullin. Ta ütles, et kui kümme aastat tagasi võis omavalitsuste kimbatust mõista, sest oli olnud suur ehitusbuum, siis nüüd on täiesti arusaamatu, miks omavalitsused seni seadust eiravad.
Kõik 1,5–7-aastased sinna omavalitsusse sisse kirjutatud lapsed peavad saama võimaluse käia kohalikus lasteasutuses.
Eestis kehtib koolieelse lasteasutuse seadus, mis näeb ette, et kõik 1,5–7-aastased sinna omavalitsusse sisse kirjutatud lapsed peavad saama võimaluse käia kohalikus lasteasutuses. Omavalitsus võib pakkuda küll lasteaiakoha asemel lastehoiukohta, aga seda üksnes vanema nõusolekul. Vald ei saa käsi laiutada ja väita, et lasteaiakohti pole ja ainus võimalus on lastehoid. Seadust tuleb neil täita.
Samamoodi ei tähenda midagi väide, et laps on järjekorras ja küll kunagi jõuab kätte see aeg, kui temagi saab lasteaeda. „Pensionit makstes ei ütle riik, et keegi peab ära surema ja siis hakatakse uuele pensionärile pensionit maksma,” esitas Sullin võrdluse.
Kohtusse tasub pöörduda
Halduskohtusse on pöördunud lapsevanemad kahel põhjusel: küsitakse lasteaiakohta ja eralasteaia hinnavahe hüvitamist. „Muretsen nende lapsevanemate pärast, kes ei tea, mis õigused neil üldse on. Mõni neist jääb kindlasti koju, kui vald lasteaiakohta ei paku. Kui osa eralasteaia kulust jääks enda kanda ja see osutub liiga kalliks, siis võibki inimene töölt eemale jääda. Pealegi tundub kohtuskäimine aeganõudev ja kulukas protsess, kuigi halduskohus pole selline,” kinnitas Sullin. Näiteks kui küsida kohtu vahendusel omavalitsusest lasteaiakohta, tuleb riigilõivu tasuda üksnes 20 eurot. Kui vald jääb kaotajaks, saab inimene selle raha tagasi. „Sellistel puhkudel pole tavaliselt küsimust, kellele jääb õigus. Kui vald keeldub lasteaiakoha pakkumisest vähemalt 1,5-aastasele lapsele, on nad tavaliselt seadust rikkunud,” märkis Sullin. Omavalitsus võib võtta endale kallid advokaadid, aga sellise kaasuse puhul ei pea muretsema, et lapsevanemalt hakatakse advokaaditasusid sisse nõudma.
Kohus tõlgendab ja sõnastab vajaduse korral täpse nõude ise.
Lisaks on avaldust lihtne esitada, juriidilist žargooni mõistma ei pea. „Piisabki sellisest avaldusest, et see vald keeldus mu lapsele lasteaiakohta pakkumast, aga ma tahan, et mu laps saaks kohalikus lasteaias käia,” selgitas Sullin. Kohus tõlgendab ja sõnastab vajaduse korral täpse nõude ise. Iga juhtumit analüüsitakse eraldi. Seega kui näiteks mingil põhjusel on vanematel vaja lasteaiakohta kohe, võidakse see esialgse õiguskaitse abil määrata juba kohtumenetluse ajal.
Kohtule on argumenteeritud, et ega kohtuotsus lasteaeda kohti juurde tee. „Kohtuotsus on ikka täitmiseks ja hoiatuse peale on seda mõistetud. Ühel korral sai laps nädalaga koha,” meenutas Sullin. Väidetud on ka seda, et kui laps on ootejärjekorras 80., siis käitutakse teistega ebaõiglaselt, sest see laps peab saama kohtuotsuse tõttu nüüd lasteaiakoha. „Me oleme selgitanud, et ei, ebaõiglaselt on käitutud ka 79 lapsega, kes järjekorras ootavad, sest seaduse järgi on neil õigus saada lasteaiakoht kohe, kui nad saavad pooleteise aasta vanuseks ja vanemad soovivad kohta,” rääkis Sullin.
Kohtusse saab pöörduda juba ka siis, kui laps pole veel pooleteiseaastane, aga vald ütleb, et 1,5 aasta täitudes ta lasteaiakohta ikkagi ei saa. Samamoodi tähendab vallapoolne vaikus või mure ignoreerimine õigust kohtusse minna.
Kui omavalitsus ei hakka kohtuotsuse peale tegutsema, on kohtul õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv ja vajaduse korral korduvalt. Sullini väitel on seni hoiatuse tegemisest piisanud. Peale selle saab haridusministeerium teha järelevalve käigus ettekirjutuse ja selle eiramise korral sunniraha määrata.
