Isamaa ütles „jah” ja „jah”. Pakkumisi otsustati enne lõppotsust võrrelda
(262)Kas Isamaa võttis aja maha selleks, et Kaja Kallas vabastaks suure surve tõttu peaministri koha?
Alates reedest, kui Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon lagunes ning endised partnerid tegid järgmise valitsuse moodustamiseks kaks erinevat ettepanekut, oodati, kumma ettepanekuga Isamaa nõustub.
Kuid lootused, et uue valitsuse võtmed enda kätte saanud Isamaa võiks esmaspäeval riigikogus kogunenud partei eestseisuse koosolekul juba konkreetse pakkumise vastu võtta, said tagasilöögi.
Isamaa soovis enne otsustamist kuulata ära nii Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kui ka Keskerakonna ja EKRE seisukohad. See tähendab, et enne ametlike läbirääkimiste alustamise otsust konsulteeritakse emma-kumma n-ö kosja tulnud paariga.
„Isamaa kohtub kõigi riigikogus esindatud erakondadega, et leida lahendus eelmise koalitsiooni tekitatud riigijuhtimis- ja valitsemiskriisile. Praeguses keerulises julgeoleku- ja majanduspoliitilises olukorras tuleb leida Eestile valitsus, mis oleks koostöövõimeline ning suudaks pakkuda lahendusi põletavatele probleemidele Eesti ühiskonnas,” teatas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder eile pärast koosolekut.
Polnud üllatav
See ei olnud üllatav. Seeder andis juba varem mõista, et enne koalitsiooniläbirääkimiste kasuks otsustamist võidakse kohtuda mõlema poolega. „Meie soov on saada sisend ja saada aru, mis soovid teistel erakondadel on,” ütles Seeder esmaspäeval ERR-ile.
Isamaa n-ö jah-ja-jah-lahendus pani niigi podiseva poliitkatla päeva jooksul veel rohkem keema, sest kõigist käikudest ja sammudest otsiti järgmise võimaliku koalitsiooni sündimise märke.
Näiteks esines Keskerakonna juht Jüri Ratas avaldusega, milles hindas endise koalitsioonikaaslase, Reformierakonna juhi peaminister Kaja Kallase reedest otsust Keskerakonna ministrid valitsusest lahti lasta „poliitilise kultuuri uueks madalpunktiks”.
„Kui peaminister hindas koalitsiooni lõppenuks, siis tulnuks tal esitada tagasiastumisavaldus,” sõnas Ratas. Sellega kordas ta Isamaa juhi Seedri arvamust, et Kallase reedene samm „polnud kooskõlas põhiseaduse vaimuga”.
„Kui peaminister hindas koalitsiooni lõppenuks, siis tulnuks tal esitada tagasiastumisavaldus,” sõnas Ratas.
Kohe hakati mõistatama, kas see oli lihtsalt Ratase kummardus Seedrile, kellest ta loodab saada abi eelmise koalitsiooni restauratsiooniks, või osa keerukast ja kokkulepitud mängust, mis peaks avaldama Kallasele peaministri ametist loobumiseks survet ilma riigikogus umbusaldamist ette võtmata.
Rohkem on pikast salaplaanist taastada Keskerakonna-EKRE-Isamaa võimuliit rääkinud avalikult just sotside esindajad. Ratase avaldusele reageeris sotside endine juht ja praegune Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski kahtlusega, et tegu on „ründevektoriga”, millega suurendatakse Kallasele survet.
„Võimalik, et tulevane valitsusliit kardab pisut põhiseaduse paragrahvi 97 neljanda lause võimalust ehk erakorralisi valimisi. Samas, pärast vabariigi presidendi neljapäevast avaldust, kus ka Keskerakonda julgustatakse valitsust moodustama, ei ole see tõenäoline,” hindas Ossinovski olukorda.
Ossinovski tõi esile, et tema arvates takistab kiiret umbusalduse avaldamist hoopis see, et riigikogu Isamaa fraktsioonis valitseb segane seis. „Tõenäolisem põhjus on see, et suur osa Isamaa fraktsioonist ei ole lähipäevil valmis hääletama Kaja Kallase umbusaldamise poolt. Isamaa juhid on uue valitsusdiili kokku pannud kitsas ringis, jättes enamiku fraktsioonist infosulgu. Iga riigikogu liige saab aru, et hääl Kaja Kallase umbusaldamise poolt on hääl Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse poolt,” selgitas Ossinovski.
Ometi jäi keskerakondlaste päeva jooksult tehtud avaldustest mulje, et lõplikku kindlust neil Isamaa valiku kohta siiski polnud.
Plaan on endine
„Plaan on endine, keegi midagi vahepeal otsustanud ei ole,” kommenteeris endine riigihalduse minister Jaak Aab Keskerakonna seisu praeguses valitsuskriisis. Ta ütles, et nüüd peab Keskerakond ootama, kuidas vastavad Isamaa ja EKRE Keskerakonna ettepanekule alustada läbirääkimisi. „Kõigepealt tuleb need otsused ära oodata.”
Kuid Aab esines üpris märkimisväärse mõtteavaldusega küsimuse peale, kas Isamaa ja EKRE koalitsiooni meelitamise nimel oldaks valmis andma ära peaministri koht Seedrile või EKRE juhile Martin Helmele.
„Seda ei oska ette öelda, see oleneb kokkuleppest. Ükski variant ei ole poliitikas välistatud,” ütles Aab ja lisas, et Keskerakonna eesmärk ei ole olla valitsuses au ja kuulsuse pärast. Sellega tõstis Keskerakond oma kahele endisele partnerile tehtud pakkumise avalikult sisuliselt maksimaalsele võimalikule tasemele.
Riigikogu rahanduskomisjonis arenesid esmaspäeval sündmused, mis panid reedest alates enamasti vaikides Isamaa otsust oodanud reformierakondlased avalikult kahtlustama, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa on alustanud strateegilist koostööd. Esiteks valis rahanduskomisjon uued juhid, sest Keskerakonna ministrite valitsusest riigikogusse naasmise tõttu lahkus riigikogust Andrei Korobeinik, kes oli rahanduskomisjoni esimees.
Uueks rahanduskomisjoni juhiks sai isamaalane Aivar Kokk, aseesimeheks keskerakondlane Jaak Aab. Nii Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kui ka Keskerakonna juht Jüri Ratas väitsid, et sellest ei saa teha tulevase koalitsiooni kohta mingeid järeldusi.
Kuid kohe pärast rahanduskomisjoni juhtide vahetust arutati seal kütuseaktsiisi langetamise eelnõu. Ettepanek saadetigi riigikogu suurde saali. Selle poolt on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa saadikud. Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad on vastu.
Küsimuse peale, kas tegu on märgiga Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni moodustamisest, vastas komisjoni liige reformierakondlane Jürgen Ligi: „Märke on sellest väga palju, aga ma ei usu küll, et see on Isamaa realistlik positsioon. Nad on selle kombinatsiooniga oma toetust söönud ja nende sees ei ole selle plaaniga seoses ühtsust.”
Ent uus komisjoni esimees Aivar Kokk lükkas tagasi oletuse, et sealt paistsid uue võimuliidu kõrvad. „See ei ole kindlasti uue koalitsiooni moodustamise märk,” ütles Kokk. Tema sõnul seisavad Isamaal uue võimuliiduga seotud otsused alles ees. Kokk lisas, et kolm ettepanekut toetanud erakonda on kogu aeg kütuseaktsiisi langetamist pooldanud.
