Suurem enamus teisi esindusorganisatsioone aga ka näiteks Lastekaitse Liit olid siiski direktiivi loomise poolt. Samamoodi on seda ka Euroopa-ülesed naisorganisatsioonid nagu Women Against Violence Europe (WAVE) ja European Women's Lobby (EWL), kes leiavad pigem, et direktiivi sõnastuses on osades küsimustes jäädud liiga pehmeks.

Justiitsministeeriumis leiti siiski, et direktiiv kui selline on vajalik, kuid lisatakse, et EL-i üleste miinimumreeglite kehtestamise puhul on oluline õigusselgus ning paindlikkus, et oleks võimalik kujundada oma riikides toimivad süsteemid.

„Naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemine on väga oluline. Eestis moodustavad kõigist kuritegudest perevägivallakuriteod 14% ning vägivallakuritegudest on iga teine seotud perevägivallaga. Ettepanek aitab kaasa ka kriminaalasjades tehtud kohtulahendite vastastikusele tunnustamisele ning parandab neis asjus liikmesriikide õigusalast koostööd,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Maris Lauri

Direktiivi ettepaneku järgi tuleks kriminaliseerida vägivallavormid, mis mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt. Lisaks hõlmab algatus kübervägivalla erinevate vormide (näiteks küberjälitamise ja küberahistamise) kriminaliseerimist. Samuti soovitakse algatusega parandada ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja erinevatele tugiteenustele.

Samas rõhutab valitsus, et toetatakse üksnes hädavajalike miinimumnõuete sätestamist ja minimaalset ühtlustamist. „Naistevastase vägivalla ja perevägivalla kuritegude eest karistuste mõistmisel spetsiifiliste raskendavate asjaolude sätestamisel on oluline tagada, et need ei tooks kaasa liikmesriikide karistusõiguse aluspõhimõtete muutmise vajadust, mis läheb kaugemale, kui hädavajalike miinimumnõuete sätestamine," rõhutatakse valitsuse otsuses.

Seksuaalkurjategijate kohustuslikus korras sekkumisprogrammis osalemine võib osutuda ebamõistlikuks.

Näiteks leitakse, et seksuaalkurjategijate kohustuslikus korras sekkumisprogrammis osalemine võib osutuda ebamõistlikuks, pigem toetatakse vajaduspõhist sekkumisprogrammi suunamist. Samuti leitakse, et aegumise tähtaegade reguleerimine läheb kaugemale, kui hädavajalike miinimumnõuete sätestamine ja sellel on mõju tervele meie kriminaalõiguse süsteemile. „Alternatiivselt võiksime toetada lapsohvri kaitseks aegumise erisuste sätestamist.”

„Nõustume, et naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvri eraelu vajab kaitset, kuid ei toeta direktiiviga piirangute sätestamist sellele, milliseid küsimusi, järelepärimisi või tõendeid tohib kriminaalmenetluses ohvri kohta esitada. See läheb kaugemale hädavajalike miinimumnõuete sätestamisest,” seisab sealsamas.

Töö seadustega alles algab

„Töö direktiivi ettepanekuga on alles algusjärgus. EL-i liikmesriigid hakkavad töörühma tasandil direktiivi algteksti läbi rääkima ehk artikkel-artikli haaval arutama,” selgitas asjade edasist käiku justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Maria-Elisa Tuulik.

Kui liikmesriigid on direktiivi teksti osas kokkuleppele jõudnud, saadetakse tekst Euroopa Parlamendile ning läbirääkimised jätkuvad kolmepoolsete (Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ning EL-i Nõukogu ehk liikmesriigid) läbirääkimiste ehk triloogide vormis. See võib aega võtta veel paar aastat. „Seega on täna vara öelda, milliseid Eesti seaduseid tuleb direktiivi ülevõtmiseks muuta ja millised muudatused on vajalikud. Eelduslikult võib olla vajalik muuta karistusseadustikku ja ohvriabi seadust,” lisas Tuulik.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid