Võiks ju arvata, et korduvalt vahele jäänud ja selle eest ka karistada saanud Keskerakond püüab ennast parandada, aga see on kahtlane. Tänases Eesti Ekspressis ilmunud lugu 2020. aasta suve 50 000-eurose „annetuse” müsteeriumist paljastab – ja hämmastab –, kui sügavalt on korruptiivsed maneerid, susserdamine ja valetamine sellesse erakonda juurdunud. Võimalust otsivaid nahaalseid aferiste ujub nii erakonna kõrgematel kui ka madalamatel tasemetel ja selle ümber. Säärast muljet kinnitab tänase Eesti Päevalehe kokkuvõte Mailis Repsi kohtuprotsessi senisest käigust.

Seega pole probleem ainult paaris-kolmes-neljas isikus, kelle väljavahetamine teeks Keskerakonna ausaks ja puhtaks, vaid terve organisatsiooni kultuuri muutmises realiikmetest ladvikuni. Väärib meenutamist, et Jüri Ratas on Keskerakonna esimees juba 2016. aasta novembrist, aga ka pärast seda on toime pandud piinlikke korruptiivse ja kriminaalse iseloomuga tegusid. See tähendab: Ratas ei ole üle viie aastaga suutnud või tahtnud oma erakonda uueks luua.

Keskerakonna korruptiivne kultuur on veel üks tugev argument, miks proovida lõpuks ometi koalitsiooni, kus neid pole.

Riigikogus on see kriminaalne erakond paraku suurelt esindatud, mistõttu ignoreerida teda ei saa – ta ikkagi esindab arvestatavat osa Eesti elanikke.

Küll aga on Keskerakonna korruptiivne kultuur veel üks tugev argument, miks praeguse riigikogu ajal juba kolmandat valitsust moodustades proovida lõpuks ometi koalitsiooni, kus Keskerakonda pole. Kombinatsioonis Reformierakonnaga, kes on riigi raha kulutamise küsimustes üldiselt ihne, pääses Keskerakonna joogid-autosse-maneer vähem mõjule, kui pääseks koalitsioonis populistliku EKRE ja Isamaaga, mis on Helir-Valdor Seedri ajal muutunud hirmutavalt riigilaenumaiaks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid