15 AASTAT SUITSUKEELDU | Andres Anvelt: tagasi Kolumbuse-eelsesse ajastusse ehk aita suitsetajal loobuda ka siis, kui ta ise seda ei taha

Pühapäeval, 5. juunil täitus 15 aastat päevast, mil Eestis keelati avalikes siseruumides jäädavalt suitsetamine. See oli ajalooline samm, mis murdis paljud senised traditsioonid, kuid inimeste isiklik hoiak suitsetamisse muutus alguses vähe. Miks see nii on ja kas suitsetamist saab vähendada üksnes käskude ja keeldudega, vajab kindlasti sügavamat arutelu.

Iidsed indiaanlased suitsetasid rahupiipu sõdade peatamiseks ja šamaanipiipu, et haigust kandev paha vaim põdurast kehast välja ajada. Eurooplased, kes tõid tubaka meie mandrile, keerasid meretaguse kultuuri pahupidi.

Oleme näinud pilte suurtest diktaatoritest ja sõjapealikest, kes kaardi kohale kummardades või paraadi vastu võttes piipu või sigarit popsutavad. Rahumõtted neile pähe ei tule. Kaevikus ellu jäänud sõdur või tehaseväravast väljuv väsinud töömees läidab esimese asjana paberossi või sigareti ja asub oma nõtra keha mürgitama. Need klišeed iseloomustavad lääneliku suitsetamiskultuuri radikaalsust. Macho ja luuser – sigaret on mõlemale liitlaseks.