- - -

Mütsmask ja Keeglikuul kohtuvad täie hoo pealt. Või õigemini võiks öelda, et Mütsmask lööb Keeglikuulile maasikaga pähe. Või veel täpsemalt peaks ütlema, et Keeglikuul tungib maasikasse. Plastmass raksatab, Keeglikuuli pea kaob maasika sisse.

- - -

Et mida kuradit? Mingi absurd ju... Mütsmask, Keeglikuul, maasikas... Nojah, need, kes on kasvanud üles lahetaguse legendi Spede Pasaneni absurdimaigulise huumori saatel ei imesta, vaid muigavad. Soome värk. Stseen raamatu algusest, kus Keeglikuuliks nimetatu soovib ootamatult seikluspargi omanikuks saanud Koskineni eluküünalt kustutada, aga äkitselt saabun tont teab kust Mütsmask ja virutab ründajale maasikaga. Maasikas on Maasikalabürindi osa, katkine, teravate servadega ja lastele ohtlik. Keeglikuulile surmav.

Tegelikult on „Põdravalem“ äge nagu „Jänesefaktor“. Ehk ägedamgi. Inimesele, kes omab huumorimeelt käestpandamatu.

Niisiis sai kutselt, hingelt ja olemuselt matemaatik ühtäkki venna surma järel seikluspargi MinuSinuFun (Soome keeli kõlab paremini: MunSunFun) omanikuks. Ainult et rõõmu sellest on vähe, sest seikluspark on pankroti lävel, paadunud kurjategijatele tuleb tasuda võlad, pargi personal on eriskummaline ja üleüldse muutub kogu see värk eluohtlikuks. Ainult et Koskinen pole allaandja tüüp ja matemaatika aitab tal nii kaudses kui otseses mõttes elus püsida. See oli „Jänesefaktoris“.

„Põdravalemi“ alguses on kõik kena: Koskinen on kalkulatsioonid teinud ning rõõmustab – kui liigutakse edasi süstemaatiliselt ja tõsiasju usaldatakse, tullakse toime.

Aga mida sa liigud või usaldad, kui üks tüüp tahab õhtuhärmaruses sind maha lüüa, kuid saab, maasikas peas, ise otsa. Ja nagu sellest vee vähe oleks, saabub kohale surnud ja täiesti süüdimatu (esimest ta paraku ei ole ja teist on endiselt) vend ning soovib seiklusparki taas juhtima hakata. Teadagi kuhu. Ent see pole veel kõik. Sekluspargi päästaks atraktsioon Põdrahüpe, kuid millegipärast keeldub firma Suomen Leikki seda müümast pakkudes ähvardaval moel asemele Krokodillijooksu, mis on lastele ohtlik ja toodaks vaid kahju(mit). Paraku pole see viimne piisk. Süüdimatu vend, kes on taas ülepea võlgadesse sattunud, üritab seiklusparki maha müüa lapsi vihkavale, kuid raha armastavale investorile.

Ühesõnaga olukord on lootusetu... Aga mitte matemaatiku jaoks, kes suudab hetkega kokku arvutada, palju on 8358 x 4561.

Keeruline öelda, kas see on raamatu lisaväärtus või peamine väärtus, et autor viib lugeja reaalinimese (mõtte)maailma ning selgub, et tema eksistents humanitaariga – käesoleval juhul kunstnik Lauraga on võimalik, kuigi kummaline.

Näiteks... Kuidas kirjeldab matemaatik olukorda, kui on oma armastatu rahuldamisega poolele teele jõudnud ja sealtmaalt jätkab?

- - -

Olen hoolikas sellega, et tõstan ühtlaselt joon- ja pöördsagedust ning suurendan mõju erinevate väikeste kõrvalkalletega nii sügavuses kui pikkuses, hoides ka nende frekventsi täpselt nagu kell; pean oluliseks, et mu tegutsemine oleks tõusujooneline ja kumulatiivne; pisut nagu hea aktsia väärtuse tõus pikal ajavahemikul: sinna vahele võib mahtuda väikseid jõnksatusi, isegi tagasiminekut, aga kui vaadata kõverat kümne aasta plaanis, on see vääramatult ülespoole suunduv ja tõusev. Ja mõne minuti pärast hakkan kahtlustama, et me läheneme kursi tipule ja kõige järgi otsustades ka heldetele dividendidele. Laura Helanto karjub ja pigistab mu käsivarsi.

- - -

Aga üldiselt on matemaatikud lahedad tüübid.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid