Eesti kaitseväelased on prantslaste kutsel teeninud Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane alates 2018. aasta augustist. Liitlaste toetamine ja tugevad liitlassuhted on olulised, eriti praeguses julgeolekuolukorras. Nüüd on kõik Barkhane’iga seotud Eesti sõdurid tagasi kodumaal ning uusi üksuseid Malisse ei saadeta. Eesti lipp langetati Gao linna lähistel asuvas sõjaväebaasis 17. juunil. See päev tähistab kaitseväe ühe ajastu lõppu.
Järgnevatel fotodel ja videotel näed Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane osalenud Eesti kaitseväe kontingendi BKN-08 tegemisi ja toimetamisi ajavahemikul 24. november 2020 kuni 29. aprill 2021.
Fotode autor oli nende meeste ja naistega koos viis ja pool kuud ja sai neid kogu selle aja jooksul jälgida läbi fotoaparaadi kõikides olukordades, mis võivad missioonil ette tulla. Sellist võimalust fotograafil tihti ei ole. Head vaatamist!
Veebinäituse „Mõned meist on sõdurid“ korraldamisse panustasid Gertu Võsu, Artur Zahharov, Taavi Karotamm, Ekspress Meedia AS.
GAO LINN JA SELLE ÜMBRUS
Mali on Aafrika mandri üks vaesemaid riike. Tegemist on riigiga Saheli regioonis, mille peamisteks majandusharudeks on põllumajandus ja karjakasvatus.
Kuni 65% Mali pindalast on kaetud kõrbega. Lisame juurde veel islamiäärmuslased ja ongi selge, miks Prantsusmaa käivitas Saheli regioonis operatsiooni Barkhane - seal piirkonnas, nagu kogu Malis, oli vaja luua ja hoida stabiilsust ning ohjata Euroopat puudutavaid probleeme, eelkõige terrorismi kasvu ja sellest tulenevat ebaseaduslikku migratsiooni. Eesti sõdurid olid Gao piirkonnas osa sellest koalitsioonist, mille fookus oli probleemi kohapealne ohjamine ja lahendamine.
Esimene kord, kui sõdur baasi väravatest välja läheb, on alati väga meeldejääv, isegi kui oled enne juba missioonidel käinud. Kes on juba varem Gao linna ümbruses patrullinud, teab, mida oodata, kuid kogenumatelt sõduritelt eeldatakse vajaduse korral nooremate juhendamist.
Kes on missioonil esimest korda, sellele võib nähtu tekitada korraliku kultuurišoki: inimesed, tänavamelu, riietus, liiklus, arhitektuur, lõhn, prügi, autod, motorollerid ja kõik muu erineb kodusest drastiliselt. Vaatepilt on trööstitu, aga inimesed on positiivsed. Automaatselt hakkad nähtut võrdlema oma koduga.
Lasketiir ja padrunikestad
Gao sõjaväebaasi läheduses on lasketiir, kus kohalik armee ja mässutõrjeoperatsioonil Barkhane osalevad liitlasriikide sõdurid käivad tihtilugu oma oskusi lihvimas. See koht on tuttav enamikule kohalikele, kes ümberkaudsetes külades elavad.
Niipea, kui nad kuulevad laske, seavad nooremad neist sammud lasketiiru poole. Kui sõdurid on oma tegemised lõpetanud, siis näeb hirmkiiret jooksmist: kohalikud lähevad laskepaikadele ja hakkavad rutuga padrunikesti kokku korjama. Tegevuse eesmärk on leib lauale saada.
Batali küla koolimaja
Pisikese küla koolis saab võib-olla kõige paremini aru sellest, kui hea on elu Eestis tegelikult. See väga tagasihoidlikult sisustatud koolimaja erineb väga palju sellest, millega meie harjunud oleme.
Ei mingit valgustust ega videokahureid, staadionit ega võimlat, spordisaali, sööklat, duširuumi. Nende piltide tegemise hetkel oli koolimaja koroonapandeemia tõttu õppetööks suletud.
Kui õpetaja käest küsiti, mis on suurim probleem koolis, mille juures abi on vaja, siis vastas väärikas eas koolmeister, et suurim mure on praegu see, et ei saa lapsi õpetada.
ISOLATSIOON
Tavaliselt on kombeks, et sõdurid saavad enne missioonipiirkonda siirdumist lühikese puhkuse. See on aeg, mis veedetakse koos perekonna ja sõpradega. Aga elul on kombeks teha omapoolseid korrektiive ja ülemaailmne koroonapandeemia puudutab kõiki, ka välisoperatsioonile suunduvaid sõdureid. Seekord on puhkuse asemel plaanis hoopis kahenädalane isolatsioon Tapa sõjaväelinnaku komplekteerimisalal RSOM (Reception, Staging, Onward Movement), kus 14 päevaks on sõdurite kasutuses inimeste majutamiseks kohandatud hall. Aega veedetakse nii hästi, kui see võimalik on: toimuvad õppetunnid, tehakse sporti, vaadatakse filme ja mängitakse lauamänge. 23. novembril 2020 alanud isolatsiooniperiood kestis 6. detsembrini ja selle aja jooksul tehti isoleeritutele koroonatesti mitu korda, et tagada kõigi lennuvalmidus.
SAABUMINE GAOSSE
Välisoperatsioonile siirdub kontingent kahes grupis. Tegemist on tavapärase protseduuriga ja mässutõrjeoperatsioon Barkhane ei erine selle poolest teistest missioonidest mitte millegi poolest. 7. detsembril 2020 saabus Gao sõjaväebaasi Eesti kontingendi BKN-08 eelgrupp, kuhu kuulusid jalaväerühma liikmed ja rahvusliku toetuselemendi spetsialistid. Neil oli kaks nädalat aega, et valmistada kõik ette põhigrupi saabumiseks ning võtta vanalt kontingendilt tööd ja tegemised koos kogu killavooriga üle. Jalaväelased tutvusid teenistusülesannete ja vastutusalaga, logistikud istusid ladudes ja lugesid, kes padruneid, kes soomukite varuosi. Peale selle tutvuti inimestega – kus mis asjamees asub ja mida tema kaudu ajama peab.
20. detsembril 2020 sai kogu kontingent pärast missioonieelset väljaõpet esimest korda kokku. Gao sõjaväebaasi lennuväljal maandus lennuk, pardal hulk Eesti sõdureid. Kuigi seljataga on väsitav lennureis, hakkas tõeline töö pihta samal hetkel, kui lennukist välja saadi: relvastus, lahinguvarustus, soomukite ettevalmistamine ja logistika vajasid kõik tähelepanu. Missiooni esimesi päevi võib võrrelda väga kiire tempoga maratoniga, kuid sellega saadi hakkama ning esmane lahinguvalmidus saavutati vähem kui kahe tunniga.
JÕULUD
Jõululaupäev oli kogu kontingendile töine. Jalaväelased olid valmis reageerima eriolukordadele, rahvuslik toetuselement oli päev otsa korrastanud oma tagalaala ja jõulude tähistamist ei toimunud. Niipalju tehti, et jagati kõikidele sõduritele kätte Kalevi kommivabrikust saadetud maiustused ja piparkoogid.
Tõsisem jõulude tähistamine võeti ette kolm päeva hiljem ja korraldati hilinenud jõulugrill. Menüü oli mitmekesine ja toidulaual olid traditsioonilised Eesti jõulutoidud: verivorstid, Salvesti praekapsas ja pohlamoos. A. Le Coq hoolitses alkoholivabade jookide eest. Gao baasi sööklast anti sealiha, salatit ja saia.
PATRULLIMINE
Operatsioonil Barkhane on Eesti üksuse ülesanneteks patrullimine oma vastutusalas, baasikaitse ning kiirreageerimisüksuse mehitamine. Kõige huvitavam on kindlasti patrullimine Gao linnas ja selle lähiümbruses. Sõduritele on patrullides käimine hetk, kus kõik oma oskused tuleb maksimaalselt ära kasutada.
Ülesande täitmine sisaldab endas mitut elementi: nii motoriseeritud rännakut kui ka jalgsipatrulli koos soomukite toega või ilma. Maastik on muutlik: ühel hetkel ollakse Gao linnas, järgmisel juba kõrbes ja peagi on ees Nigeri jõgi, mille ääres kasvab kohati väga lopsakas taimestik.
Kohalikud inimesed, nende elukeskkond ja olud on hoopis midagi muud kui see, millega meie harjunud oleme. Kohalike kommete tundmine on hädavajalik ning haisust ja prügist tänavatel ei tohi lasta ennast häirida. Ja loomulikult kuumus – sõdur peab ennast kogu aeg jälgima ja tagama, et kuumus liiga ei teeks.
AINULT LAHENDUSED
Kaitsevägi on saatnud üksusi välisoperatsioonidele üle kogu maailma juba 1995. aastast. Alates 2005. aastast on saadetud rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele üksust nimega NSE. Tegemist on rahvusliku toetuselemendiga, milles teenivad ainult erialaspetsialistid ja nagu üksuse nimigi ütleb on nende tööks näiteks jalaväelaste või pioneeride toetamine side, relvastuse, tehnika remondi ja muu sarnasega.
Tegemist ei ole teenindajatega – nad ei ole saadetud missioonipiirkonda selleks, et soomukeid pesta. Kui soomuk on tõsisemalt katki, siis tõmbab NSE tehnik tunked selga ja ronib soomuki otsa või alla. BKN-08 NSE kuueliikmelise mees- ja naiskonna jaoks käib tööde ja tegemiste hulk lainetena. On hetki, kui üks tööülesanne pole veel lõpetatud ja uus ülesanne ootab juba täitmist. Naljaga pooleks võib öelda, et mida vähem tööd NSE-l on, seda parem, sest see tähendab ainult üht: sõdurid on terved, tehnika töötab, side toimib ja kõhud on täis. Paraku kaadritagust tööd, mida tehakse arvuti ekraanide ees, teised ei näe. BKN-08 NSE-l on üks põhimõte – ainult lahendused.
Kontingendi tehniku Allani missioon oli nelja kuu asemel ligikaudu kuus kuud pikk. Kontingendi tehnikuna oli tema tegevuse üheks pärusmaaks soomukid ja kõik sellega seonduv. Kui vaja, alustas ta oma tööpäevaga varahommikul ja lõpetas alles siis, kui töö oli tehtud. Kodus ootas teda abikaasa ja kolm last. Lastega tegelemiseks leidis Allan võimaluse isegi Gaost. Näiteks luges ta neile enne magamaminekut telefoni teel unejuttu. Oma esimesel missioonil osalev allohvitser on kodumaal tegev Noorte Kotkaste malevapealikuna ja pastorina Tallinna Mustamäe Kristlikus Vabakoguduses.
SÕDURI PORTREED
TEENISTUS POSTIL
Sõjaväebaasi valvamine on üks kolmest peamisest ülesandest, mida meie jalaväelased Malis täitma peavad. Baasi valvatakse graafiku alusel ja mehitada tuleb mitu pääslat ja posti. Mõnes kohas on teenistus lihtsam, mõnes väga raske – seetõttu roteeritakse rühma sees sõdureid erinevate asukohtade vahel. Oskuste nimekiri, mida sõdur peab oskama, on pikk. Lisaks tavapärastele sõdurioskustele on vaja teada, kuidas ja mismoodi läbi otsida autosid ja inimesi, kontrollida dokumente, reageerida erinevatele olukordadele baasi reeglite kohaselt jne.
Kõik, kellel on olnud kokkupuude kaitseväega, teavad, mida tähendab postil käimine. Ei ole oluline, kas sõdur on päevnik, pääsla korrapidaja, tunnimees või vahtkonna ülem, igaüks peab mõistma oma olulisust kogu süsteemis. Postil olles ei tohi jääda magama. Kui see juhtub, kaob kaaslaste usaldus ja seda on raske tagasi võita.
SPORT
Gao sõjaväebaasis puuduvad kinod, teatrid, ööklubid ja kõik muu selline. Aga viriseda oleks patt. Suur osa kontingendi BKN-08 sõduritest kasutab vaba aega sportimiseks. Tingimused treeninguteks on tagasihoidlikud, aga olemas. Palavusega ollakse juba kohanenud ja nii ongi tihtilugu kuulda lausejuppe stiilis „Mul on täna jalapäev“ jne. Hommikuti kella kuue paiku ja õhtuti umbes kaheksa paiku on temperatuur juba täiesti talutav – need on põhilised ajad, mil spordidress selga tõmmatakse. Joosta saab ka õhtul, aga hommikul on parem: päike on juba tõusnud ja ei pea pealambi valguses vaatama, kuhu astud, sest tänavavalgustust sõjaväebaasis ei ole. Temperatuur on siis natuke üle 20 kraadi.
Kõige populaarsemad spordialad on CrossFit ja jooksmine. Samuti saab muskleid punni ajada remonditelgis või lihtsalt oma kehaga erinevaid harjutusi tehes. Mõned käivad ka kõndimas, seljakotis 15 liitrit vett. Mitte joomiseks, vaid raskuseks.
Kõige tähtsam on sporti tehes kanda mütsi, et päike liiga ei teeks. Päevasel ajal on õhutemperatuur üle 40 kraadi. Kuna higistama hakatakse nagunii, siis aitab peakate higi silma minemise vastu.
LÕPPSÕNA
Sõduri töö on sõduri jaoks tavapärane. Ta väsib, puhkab ja jätkab – nagu kõik inimesed. Tal on pere, osadel on lapsed, ta igatseb koduseid, rõõmustab, on nukker. Ta on inimene. Loodan, et nende fotode abil on kergem näha sõduris eelkõige inimest.
