Mali on Aafrika mandri üks vaesemaid riike. Tegemist on riigiga Saheli regioonis, mille peamisteks majandusharudeks on põllumajandus ja karjakasvatus.

Kuni 65% Mali pindalast on kaetud kõrbega. Lisame juurde veel islamiäärmuslased ja ongi selge, miks Prantsusmaa käivitas Saheli regioonis operatsiooni Barkhane - seal piirkonnas, nagu kogu Malis, oli vaja luua ja hoida stabiilsust ning ohjata Euroopat puudutavaid probleeme, eelkõige terrorismi kasvu ja sellest tulenevat ebaseaduslikku migratsiooni. Eesti sõdurid olid Gao piirkonnas osa sellest koalitsioonist, mille fookus oli probleemi kohapealne ohjamine ja lahendamine.

Esimene kord, kui sõdur baasi väravatest välja läheb, on alati väga meeldejääv, isegi kui oled enne juba missioonidel käinud. Kes on juba varem Gao linna ümbruses patrullinud, teab, mida oodata, kuid kogenumatelt sõduritelt eeldatakse vajaduse korral nooremate juhendamist.

Kes on missioonil esimest korda, sellele võib nähtu tekitada korraliku kultuurišoki: inimesed, tänavamelu, riietus, liiklus, arhitektuur, lõhn, prügi, autod, motorollerid ja kõik muu erineb kodusest drastiliselt. Vaatepilt on trööstitu, aga inimesed on positiivsed. Automaatselt hakkad nähtut võrdlema oma koduga.

19. veebruar 2021. Nigeri jõest püütakse kala, mööda jõge transporditakse kariloomi ja inimesi. Lisaks pestakse Nigeri jões pesu.

8. märts 2021. Küla kaev, kust saab joogivett. Joogivesi on defitsiitne kaup.

19. veebruar 2021. Kui sõdurid Gao linna tänavatel asjatavad, püüab see alati tähelepanu ja mõjutab kohalike inimeste igapäevaseid toimetusi. Mõnele toob see rõõmu, teisele küsimusi.

19. veebruar 2021. Gao linna elanik oma vara transportimas. Millegipärast meenub lorilaul „Singeri“ masinast ja lauatennise lauast.

Lasketiir ja padrunikestad

Gao sõjaväebaasi läheduses on lasketiir, kus kohalik armee ja mässutõrjeoperatsioonil Barkhane osalevad liitlasriikide sõdurid käivad tihtilugu oma oskusi lihvimas. See koht on tuttav enamikule kohalikele, kes ümberkaudsetes külades elavad.

Niipea, kui nad kuulevad laske, seavad nooremad neist sammud lasketiiru poole. Kui sõdurid on oma tegemised lõpetanud, siis näeb hirmkiiret jooksmist: kohalikud lähevad laskepaikadele ja hakkavad rutuga padrunikesti kokku korjama. Tegevuse eesmärk on leib lauale saada.

Batali küla koolimaja

Pisikese küla koolis saab võib-olla kõige paremini aru sellest, kui hea on elu Eestis tegelikult. See väga tagasihoidlikult sisustatud koolimaja erineb väga palju sellest, millega meie harjunud oleme.

Klassiruum

Ei mingit valgustust ega videokahureid, staadionit ega võimlat, spordisaali, sööklat, duširuumi. Nende piltide tegemise hetkel oli koolimaja koroonapandeemia tõttu õppetööks suletud.

Kui õpetaja käest küsiti, mis on suurim probleem koolis, mille juures abi on vaja, siis vastas väärikas eas koolmeister, et suurim mure on praegu see, et ei saa lapsi õpetada.

Õpetaja

14. veebruar 2021. Klassiruumist saab astuda otse õue.

ISOLATSIOON

Tavaliselt on kombeks, et sõdurid saavad enne missioonipiirkonda siirdumist lühikese puhkuse. See on aeg, mis veedetakse koos perekonna ja sõpradega. Aga elul on kombeks teha omapoolseid korrektiive ja ülemaailmne koroonapandeemia puudutab kõiki, ka välisoperatsioonile suunduvaid sõdureid. Seekord on puhkuse asemel plaanis hoopis kahenädalane isolatsioon Tapa sõjaväelinnaku komplekteerimisalal RSOM (Reception, Staging, Onward Movement), kus 14 päevaks on sõdurite kasutuses inimeste majutamiseks kohandatud hall. Aega veedetakse nii hästi, kui see võimalik on: toimuvad õppetunnid, tehakse sporti, vaadatakse filme ja mängitakse lauamänge. 23. novembril 2020 alanud isolatsiooniperiood kestis 6. detsembrini ja selle aja jooksul tehti isoleeritutele koroonatesti mitu korda, et tagada kõigi lennuvalmidus.

24. november 2020. Lõunasöök saabus oodatust varem. Rühmavanem Janek hakkab sööma, ülejäänud liituvad pärast trenni. Toidu tõid Scoutspataljoni C-kompanii sõdurid ukse taha – toidu saabumise märguandeks
oli vali koputus uksele.

SAABUMINE GAOSSE

Välisoperatsioonile siirdub kontingent kahes grupis. Tegemist on tavapärase protseduuriga ja mässutõrjeoperatsioon Barkhane ei erine selle poolest teistest missioonidest mitte millegi poolest. 7. detsembril 2020 saabus Gao sõjaväebaasi Eesti kontingendi BKN-08 eelgrupp, kuhu kuulusid jalaväerühma liikmed ja rahvusliku toetuselemendi spetsialistid. Neil oli kaks nädalat aega, et valmistada kõik ette põhigrupi saabumiseks ning võtta vanalt kontingendilt tööd ja tegemised koos kogu killavooriga üle. Jalaväelased tutvusid teenistusülesannete ja vastutusalaga, logistikud istusid ladudes ja lugesid, kes padruneid, kes soomukite varuosi. Peale selle tutvuti inimestega – kus mis asjamees asub ja mida tema kaudu ajama peab.

20. detsembril 2020 sai kogu kontingent pärast missioonieelset väljaõpet esimest korda kokku. Gao sõjaväebaasi lennuväljal maandus lennuk, pardal hulk Eesti sõdureid. Kuigi seljataga on väsitav lennureis, hakkas tõeline töö pihta samal hetkel, kui lennukist välja saadi: relvastus, lahinguvarustus, soomukite ettevalmistamine ja logistika vajasid kõik tähelepanu. Missiooni esimesi päevi võib võrrelda väga kiire tempoga maratoniga, kuid sellega saadi hakkama ning esmane lahinguvalmidus saavutati vähem kui kahe tunniga.

20. detsember 2020. Saabumine Gao sõjaväebaasi. Rühmavanem Tõnis on siin teist korda. Eelmisel korral oli ta siin jaoülemana.

JÕULUD

Jõululaupäev oli kogu kontingendile töine. Jalaväelased olid valmis reageerima eriolukordadele, rahvuslik toetuselement oli päev otsa korrastanud oma tagalaala ja jõulude tähistamist ei toimunud. Niipalju tehti, et jagati kõikidele sõduritele kätte Kalevi kommivabrikust saadetud maiustused ja piparkoogid.

Tõsisem jõulude tähistamine võeti ette kolm päeva hiljem ja korraldati hilinenud jõulugrill. Menüü oli mitmekesine ja toidulaual olid traditsioonilised Eesti jõulutoidud: verivorstid, Salvesti praekapsas ja pohlamoos. A. Le Coq hoolitses alkoholivabade jookide eest. Gao baasi sööklast anti sealiha, salatit ja saia.

24. detsember 2020. Kontingendi vanem Vjatšeslav võttis jõuluteemalise kampsuni Malisse kaasa selleks, et seda ainult üks kord kanda. Jõululaupäev on selleks igati paslik päev.

27. detsember 2020. Jõulugrill Aafrikas

PATRULLIMINE

Operatsioonil Barkhane on Eesti üksuse ülesanneteks patrullimine oma vastutusalas, baasikaitse ning kiirreageerimisüksuse mehitamine. Kõige huvitavam on kindlasti patrullimine Gao linnas ja selle lähiümbruses. Sõduritele on patrullides käimine hetk, kus kõik oma oskused tuleb maksimaalselt ära kasutada.

Ülesande täitmine sisaldab endas mitut elementi: nii motoriseeritud rännakut kui ka jalgsipatrulli koos soomukite toega või ilma. Maastik on muutlik: ühel hetkel ollakse Gao linnas, järgmisel juba kõrbes ja peagi on ees Nigeri jõgi, mille ääres kasvab kohati väga lopsakas taimestik.

Kohalikud inimesed, nende elukeskkond ja olud on hoopis midagi muud kui see, millega meie harjunud oleme. Kohalike kommete tundmine on hädavajalik ning haisust ja prügist tänavatel ei tohi lasta ennast häirida. Ja loomulikult kuumus – sõdur peab ennast kogu aeg jälgima ja tagama, et kuumus liiga ei teeks.

8. märts 2021. See patrull jääb kindlasti paljudele osalistele kauaks meelde: keeruline ja muutlik maastik ning 48-kraadine õhutemperatuur tegid ülesande raskeks. Fotol jalaväerühma BKN-08 Estpla 2. jagu

Vestlus külavanemaga Sidibe külas. Kohalike inimestega suhtlemine oli põhiliselt rühmaülem Kaareli ja tõlk Ekke ülesanne. Võiks isegi öelda, et patrull ilma vestluseta on mõttetu patrull.

8. jaanuar 2021. Tõlk Ekke patrullimas Gao linnas. Peale mõnede erandite oskab enamik Gao linnas elavaid inimesi prantsuse keelt. See on ka põhjus, miks Ekke sattus laste tähelepanu keskpunkti – ta sai aru, mida talle räägiti.

29. aprill 2021. Laskumine Tacharane’i külla – see on oma rotatsiooni lõpetava jalaväerühma viimane patrull.

8. jaanuar 2021. Patrullijärgne ventileerimine. Naljal ja huumoril on sõduri elus väga tähtis koht. Ohutustehnika entusiastidele olgu öeldud, et pildi tegemise hetkel liikus soomuk Gao sõjaväebaasi territooriumil kiirusega 10 kilomeetrit tunnis.

AINULT LAHENDUSED

Kaitsevägi on saatnud üksusi välisoperatsioonidele üle kogu maailma juba 1995. aastast. Alates 2005. aastast on saadetud rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele üksust nimega NSE. Tegemist on rahvusliku toetuselemendiga, milles teenivad ainult erialaspetsialistid ja nagu üksuse nimigi ütleb on nende tööks näiteks jalaväelaste või pioneeride toetamine side, relvastuse, tehnika remondi ja muu sarnasega.

Tegemist ei ole teenindajatega – nad ei ole saadetud missioonipiirkonda selleks, et soomukeid pesta. Kui soomuk on tõsisemalt katki, siis tõmbab NSE tehnik tunked selga ja ronib soomuki otsa või alla. BKN-08 NSE kuueliikmelise mees- ja naiskonna jaoks käib tööde ja tegemiste hulk lainetena. On hetki, kui üks tööülesanne pole veel lõpetatud ja uus ülesanne ootab juba täitmist. Naljaga pooleks võib öelda, et mida vähem tööd NSE-l on, seda parem, sest see tähendab ainult üht: sõdurid on terved, tehnika töötab, side toimib ja kõhud on täis. Paraku kaadritagust tööd, mida tehakse arvuti ekraanide ees, teised ei näe. BKN-08 NSE-l on üks põhimõte – ainult lahendused.

10. märtsil 2021 sai NSE ülem Rait rinda oma esimese medali – Prantsusmaa missioonimedali Médaille d´Outre Mer koos Saheli nõelaga.

24. detsember 2020. Töine päev, seesama jõulupäev. Rahvusliku toetuselemendi tööalal algas töö varahommikul – siis ei ole veel nii palav. Relvur Kristjani juhendamisel liigutab tehnik Allan konteinereid.

21. märts 2021. Relvur Kristjan hoolitseb selle eest, et Aafrika mandri suurim sinimustvalge oleks Gao sõjaväebaasis asuva eestlaste tagalaala Camp Krati väravas.

28. märts 2021. Koristuspäev Ristil. Ristiks nimetatakse kohta Gao sõjaväebaasis, kus Eesti sõdurid elavad. Tegu on konteinerite vaheliste liikumisteede ristiga.

4. jaanuar 2021. Hoolduspäev on aeg, mil jalaväelased ja logistikud teevad eriti tihedalt koostööd. Soomukijuht Tõnis jalaväerühmast oma soomukit hooldamas.

Kontingendi tehniku Allani missioon oli nelja kuu asemel ligikaudu kuus kuud pikk. Kontingendi tehnikuna oli tema tegevuse üheks pärusmaaks soomukid ja kõik sellega seonduv. Kui vaja, alustas ta oma tööpäevaga varahommikul ja lõpetas alles siis, kui töö oli tehtud. Kodus ootas teda abikaasa ja kolm last. Lastega tegelemiseks leidis Allan võimaluse isegi Gaost. Näiteks luges ta neile enne magamaminekut telefoni teel unejuttu. Oma esimesel missioonil osalev allohvitser on kodumaal tegev Noorte Kotkaste malevapealikuna ja pastorina Tallinna Mustamäe Kristlikus Vabakoguduses.

4. jaanuar 2021. Kui soomuk vajas remonti, algas tööpäev varakult.

22. veebruar 2021. Allan rõõmustas, kui leidis kodustelt saadetud pakist oma laste joonistused.

25. märts 2021. Keevitada oskab Allan samuti.

SÕDURI PORTREED

20. jaanuar 2021. Seersant Kairin Ave oli ajateenistuse lõppedes rühmavanema ametikohal. Pärast ajateenistust liitus ta Scoutspataljoniga ning sattus saatuse tahtel teenistusse C-kompanii teise jalaväerühma, mis hakkas valmistuma rahvusvaheliseks sõjaliseks operatsiooniks Malis. Kairin Ave oli kontingendi üks noorimaid sõdureid, temast noorem on ainult tõlk Ekke.

24. jaanuar 2021. Soomukijuht Jaanusel on varasemast vöö vahel osalemised missioonidel Bosnias, Iraagis ja Afganistanis. Malis ei ole ta samuti esimest korda. See foto on nähtav Sõdurilehe Facebooki seinal, kus üks inimene on Jaanuse kohta öelnud järgmist: „Tõeline legend!“ Jaanus oli kontingendi vanim sõdur.

TEENISTUS POSTIL

Sõjaväebaasi valvamine on üks kolmest peamisest ülesandest, mida meie jalaväelased Malis täitma peavad. Baasi valvatakse graafiku alusel ja mehitada tuleb mitu pääslat ja posti. Mõnes kohas on teenistus lihtsam, mõnes väga raske – seetõttu roteeritakse rühma sees sõdureid erinevate asukohtade vahel. Oskuste nimekiri, mida sõdur peab oskama, on pikk. Lisaks tavapärastele sõdurioskustele on vaja teada, kuidas ja mismoodi läbi otsida autosid ja inimesi, kontrollida dokumente, reageerida erinevatele olukordadele baasi reeglite kohaselt jne.

Kõik, kellel on olnud kokkupuude kaitseväega, teavad, mida tähendab postil käimine. Ei ole oluline, kas sõdur on päevnik, pääsla korrapidaja, tunnimees või vahtkonna ülem, igaüks peab mõistma oma olulisust kogu süsteemis. Postil olles ei tohi jääda magama. Kui see juhtub, kaob kaaslaste usaldus ja seda on raske tagasi võita.

16. jaanuar 2021. Soomukijuht Jaanus postil Charlie 1.

20. veebruar 2021. Granaadiheitur Johannes puhkehetkel Gao sõjaväebaasi peapääslas nimega Papa Oscar. See on koht, kust liigub päeva jooksul läbi kuni 600 inimest, kes kõik on vaja nõuetekohaselt kontrollida.

20. veebruar 2021. Tõnis ja Artur kasutavad Gao sõjaväebaasi peapääslas Papa Oscar vaba hetke kodustega suhtlemiseks.

SPORT

Gao sõjaväebaasis puuduvad kinod, teatrid, ööklubid ja kõik muu selline. Aga viriseda oleks patt. Suur osa kontingendi BKN-08 sõduritest kasutab vaba aega sportimiseks. Tingimused treeninguteks on tagasihoidlikud, aga olemas. Palavusega ollakse juba kohanenud ja nii ongi tihtilugu kuulda lausejuppe stiilis „Mul on täna jalapäev“ jne. Hommikuti kella kuue paiku ja õhtuti umbes kaheksa paiku on temperatuur juba täiesti talutav – need on põhilised ajad, mil spordidress selga tõmmatakse. Joosta saab ka õhtul, aga hommikul on parem: päike on juba tõusnud ja ei pea pealambi valguses vaatama, kuhu astud, sest tänavavalgustust sõjaväebaasis ei ole. Temperatuur on siis natuke üle 20 kraadi.

Kõige populaarsemad spordialad on CrossFit ja jooksmine. Samuti saab muskleid punni ajada remonditelgis või lihtsalt oma kehaga erinevaid harjutusi tehes. Mõned käivad ka kõndimas, seljakotis 15 liitrit vett. Mitte joomiseks, vaid raskuseks.

Kõige tähtsam on sporti tehes kanda mütsi, et päike liiga ei teeks. Päevasel ajal on õhutemperatuur üle 40 kraadi. Kuna higistama hakatakse nagunii, siis aitab peakate higi silma minemise vastu.

29. jaanuar 2021. Rühmavanema abi Tõnis teeb trenni rahvusliku toetuselemendi tööalal asuvas remonditelgis. Kui telgis parajasti midagi remontima ei pea, kasutatakse seda jõusaalina.

12. jaanuar 2021. Jaoülem Madis on suutnud enda ümber koguda grupi kaaslasi, kes käivad koos temaga üleliigseid kaloreid põletamas. Erinevas suuruses rehvid on Gaos trenni tehes moes. Praegusel juhul on rehv täidetud kividega.

18. jaanuar 2021. Rühmaülema abi Lauri kasutab postil olles vaba hetke selleks, et oma torsot toonusesse saada. Tankitõrje granaadiheitur Martin kasutab vabu hetki kodustega suhtlemiseks.

26. jaanuar 2021. Relvur Kristjan on kontingendi paremuselt teine lauatennisist. Temast parem on kortermeister Roomet.

15. veebruar 2021. Punane liiv, tolm ja kuiv õhk teevad käed väga kuivaks. Trenniarmid kuulipildur Joosepi kätel on saadud rehvi kantimisest ja kangiga treenimisest.

LÕPPSÕNA

Sõduri töö on sõduri jaoks tavapärane. Ta väsib, puhkab ja jätkab – nagu kõik inimesed. Tal on pere, osadel on lapsed, ta igatseb koduseid, rõõmustab, on nukker. Ta on inimene. Loodan, et nende fotode abil on kergem näha sõduris eelkõige inimest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid