JUHTKIRI | Pange valitsus jaanipäevaks kokku

Isamaa volikogu tegi laupäeval hea otsuse. Valmisolek hakata Reformierakonna (ja SDE-ga) koalitsiooniläbirääkimisi pidama ei tähenda küll veel, et leppeni kindlasti jõutaksegi, aga tõenäosus kasvas tublisti.

Kui erakondade juhid rakendavad läbirääkimistel paremat poliitkultuuri kui see, mis on Eesti poliitikat viimastel aastatel iseloomustanud, on võimalik jaanipäevaks uus valitsus kokku saada.

Oravad, isamaalased ja sotsid! Mõelge rohkem ühisosale kui erinevale. Arvestage, et loodaval valitsusel on tegude tegemiseks aega umbes üheksa kuud (siis toimuvad valimised) ning selle aja jooksul on prioriteedid julgeolek ja inflatsioon. Tulised vaidlused muude ühele või teisele erakonnale programmiliselt tähtsate teemade üle jäägu talvisesse valimiskampaaniasse. Praegu on eelkõige vaja tugevdada Eesti julgeolekut (laias mõttes), talitseda inflatsiooni ja turgutada nende inimeste toimetulekut, kes ei tule hinnatõusu tõttu enam ise ots otsaga kokku.

Küsimusest, kuidas peaks valitsus reageerima inflatsioonile ja inimeste reaaltulude vähenemisele, võib saada üks loodava valitsuse suuremaid pingeallikaid.

Oravad, isamaalased ja sotsid! Mõelge rohkem ühisosale kui erinevale. Arvestage, et prioriteedid on julgeolek ja inflatsioon.

Reformierakond kuulab selles asjas meelsasti majandusteadlasi, kes ütlevad, et suures defitsiidis eelarvega on valitsus tuntava osa meie kiirest inflatsioonist ise tekitanud ja kulutuste edasine suurendamine oleks vesi hinnatõusu veskile. Isamaa seevastu käis juba varakevadel välja tuleva aasta riigikogu valimiste programmi alused, mille järgi peaks Eesti laenu võttes suurendama riigieelarvet aastas miljardi euro võrra, et suurendada lastetoetusi, õpetajate ja õppejõudude palkasid ning investeerida kaitsevõimesse.

Soovitame koalitsiooniläbirääkijatel selles küsimuses maha pidada üks tõsine, hüüdlausete pildumisest asjalikum makroökonoomiline arutelu, kuhu kaasatakse ka eksperdid. Isamaa laenuõhin sündis ajal, kui intressimäärad olid negatiivsed ja nende tõusu võimalus polnud silmapiiril. Ent möödunud neljapäeval teatas Euroopa Keskpank, et alustab intresside tõstmist juulis ja jätkab septembris. Vajab kainet arutelu, kui palju ja kunas saaks Eesti riik laenuraha kasutada, et see ei kiirendaks hinnatõusu ja annaks inimestele hüvesid, mis on väärt riigieelarvesse tekkivat tuntava suurusega intressikulude rida.