LUGEJA KIRJUTAB | Kadri Ugur: palun värskeid uudiseid selges eesti keeles!

Üsna mitu aasta olin oma emale eesti-eesti tõlk, sest tal oli raske eestikeelsetest uudistest aru saada. Selleks oli kaks põhjust. Ühelt poolt läks tal eakohase kuulmislanguse tõttu osa juttu kaduma, eriti kui kõneleja diktsioon oli ebaselge, kõnetempo liiga kiire või kui eetris räägiti mitmekesi korraga. Teisalt oli uudisvoo mõistmine eakale inimesele raske, kuna kasutusele on tulnud palju uusi ja keerukaid mõisteid (näiteks droon ja bitcoin).

Mul ei ole eesti keele õpetaja kutset, aga juba teist aastat olen päriselt eesti keele veebiõpetaja. Seda nii ühes pealinnalähedases koolis (Tallinnast eest keele õpetaja leidmine ei õnnestunud) kui ka eraõpetajana Eestis elavatele täiskasvanud venelannadele. Viimase paari kuu jooksul on minust saanud ekraaniõpetaja ka mitme ukraina lapse jaoks. Leiutan oma ajakirjanikuhariduse toel häbitult jalgrattaid, et põhikooli lõpetajatel poleks põhjust oma emakeele eksami tulemust häbeneda, ja et noored ukrainlannad saaksid eesti keelest maigu suhu, ilma et neliteist käänet, kolmas välde või õ-ä-ö-ü ära hirmutaks.

Nüüd tooksin mängu ka kolmanda teguri ehk põhjuse, miks üleüldse mingit keelt õppida. Eesti keelt on mõtet õppida selleks, et orienteeruda eestikeelses teabekeskkonnas ja kultuuris. Paraku on eestikeelne teabekeskkond hetkel selline, et mõne uudise mõistmiseks ei piisa ka doktorikraadist. Meid ümbritsev inforuum on mürarikas ja elitaarne, teisalt aga liigagi fantaasiaküllane (no näiteks „Loe, miks John ja Barbara (nimed muudetud) lahku läksid!“). Uudisvoogu mõistab inimene, kes selle sees on aastakümneid elanud, ja needsamad inimesed seda uudisvoogu ka loovad. Kasutavad sõnamänge (tihti ebatäpselt), hüüdnimesid, lühendeid, metafoore jne lootuses, et nii on ehk lugejal-kuulajal huvitavam.