Ringkonnakohus tühistas siiski alama astme õigusemõistja nii ajakirjanikele kui ka ajalehte välja andvale Ekspress Meediale määratud trahvi. Kohtunike hinnangul ei suutnud prokuratuur seekord põhjendada, kuidas kahjustas artikli ilmumine õigusemõistmise huve. Kuid see sõnastus kõlab nagu „Seekord saite andeks“. Sisuliselt põlistas kohus, et Eestis on riigiasutusi, kes tohivad öelda, millest meedia võib kirjutada ja millest mitte.

Maksimaalne ajakirjandusvabadus aitab kaasa ühiskonna parimale toimimisele. Piirangud tuleb kohe kaotada.

See on märgiline samm tagasi. Ajakirjanikud hangivad oma infot eri allikatest ega piirdu üksnes riigi etteantud jutupunktide ja andmetega. Just maksimaalne avalikkus aitab avalikkusel riigivõimu tegemisi kontrollida. Ka Eesti majandusedu on paljuski seotud vähese korruptsiooniga, mis omakorda on suurel määral ajakirjandusvabaduse tulemus.

Mure, et kriminaalmenetluse andmete lekkimine võib kurjategijate tabamist raskendada, on legitiimne. Ent siis peaks prokuratuur tegelema omaenda aparaadi leketega, mitte ründama sõnumitoojaid. Kujutlegem praeguse otsuse valguses hüpoteetilist varianti, kus ajakirjanik paljastab kuritegelikud skeemid prokuratuuris endas ja saab selle eest karistada.

Tõenäoliselt tõlgendas õigusemõistja seadust õigesti (otsus võib veel minna riigikohtusse ülevaatamisele). Aga sellisel juhul on tegemist halva seadusega, mis tuleb ümber teha. Ajakirjanikud kui ühiskonna avatuse hoidjad peab sanktsioonihirmu alt välja jätma.

Sel aastal rõõmustasime, kui Eesti tõusis ajakirjandusvabaduse edetabelis neljandaks riigiks. Pärast kehtivate piirangute jõustamist see nii kindlasti ei jää. Riigikogu, muutke seadust, mis lubab ajakirjanikke oma töö eest nuhelda!