Kohe kindlasti Prantsusmaa Ukraina abistamist ei pidurda. On selge, et Ukraina on riik, kes on sõjas ja keda seetõttu ka abistada tuleb. Prantslaste retoorika on, et Ukraina peab selle sõja võitma.

Ka võib-olla juba enne sõja puhkemist oli debati momendiks, et kui aktiivne peaks olema suhtlus Venemaaga. Meie vaatest tekib küsimus, et mida seal rääkida on. Ka meie peaminister on leidnud, et Putini näol on tegu sõjakurjategijaga. Suhtlus legitimeerib teda. Macron on sellest hoolimata lääne liidritest kõige aktiivsemalt Putiniga suhelnud, samas tehakse seda ka Zelenskõi palvel või temaga kooskõlastatult. Iseasi, kuhu see viib või on juba viinud. Selle üle võib debateerida ja meie seisukoht on, et see midagi käega katsutavat kaasa toonud pole. See tekitab Putinis arusaama, et lääs teda vajab.

Samas prantslased ise leiavad, et selle kanali avatus on siiski vajalik juhuks, kui asjad lahingutandril jõuavad selleni, et on aeg läbirääkimisi pidada ja ühise laua taha istuda. On erinevad vaated, kuidas selle suhtlusega õige teha oleks, sest riikide ajalugu ja kogemused on erinevad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid