Simmo Saar Kallase avaldusest: narratiivile „Eesti on kaitstum kui eal varem“ lisandub tõsiasi, et oleme ka aastakümnete suurimas ohus

Usun, et mitte ainult siinkirjutaja pole nõus peaminister Kaja Kallase hinnanguga, et peale pooleaastast putinlaste okupatsiooni pole NATO liitlastel enam suurt midagi vabastada. Samas tuleb aru saada, et NATO kaitseplaanid on siiski alliansipõhised ning eeldavad, et liikmesriigil on võimekus esialgne löök vastu võtta.

Sellele viimasele pole me tahtnud eriti mõelda – Eesti kaitseväge nähakse NATO üksusena, kelle tulejõudu vajalikul hetkel liitlased tugevdama tulevad. Ja nad tulevad, kuid ootaja jaoks on aeg alati teistsuguse väärtusega kui oodatava jaoks.

Kaitsevõime ja sellega seonduvad investeeringud on olnud põhiteemaks 2014. aastast. Kuigi koroonaviirus suutis paariks aastaks põhifookusesse tuua tervishoiu, siis tänaseks oleme naasnud aastasse 2014. Ainult selle vahega, et 2022 on 2014 steroididel: Euroopas käib konventsionaalne sõda kahe suurriigi vahel ning meid ei ähvarda lähitulevikus mitte ainult veelgi kõrgemad kütusehinnad ja kaupade nappus, vaid agressiooni jõudmine meie enda territooriumile.