IN MEMORIAM | Mats Traadi teekond läbi Eesti ajaloo

Mats Traat räägib lihtsatest inimestest ja nende väikestest eludest, aga nende lugude taustal jookseb kogu aeg suur ajalugu.

Juba mitmendat päeva oli Eestimaa jaanijärgses põuavines. Päike lõõmas, värske loog lõhnas, jõeäärset teerada katval valgel ristikul lendasid mesilased. Suvine leitsak muutis kõik aeglaseks ja laisaks: tuule, jõe, kiilid ja inimesed… Sellesse keskpäevasesse kuumusesse lõi äkki välk selgest taevast: Mats Traati ei ole enam. Seda oli raske uskuda. Kõik eesti lugejad, kes kirjandust armastavad, on harjunud, et juba aastakümneid ilmus pea igal aastal Mats Traadilt mõni uus luuleraamat, romaan, jutukogu, näidend või stsenaarium. See oli nagu looduse vääramatu ringkäik, täpselt nii, nagu juunis korjad maasikaid, juulis vaarikaid, augustis mustikaid ja vaikselt algab jälle seeneaeg… Mats Traadi looming on üleinimlikult võimas ja kõikehõlmav. Kui 1962. aasta esimeses luulekassetis ilmusid Traadi „Kandilised laulud“, siis sellest hetkest alates on tema kirjanduslik loometöö kestnud väsimatult ja katkematult 60 aastat. Kui taandada need kuus aastakümmet kuueks päevaks ning Mats Traadi kirjanikusulg Jumala sõrmeks, mis vahendas inimestele kõiki neid lugusid, siis olid seitsmenda päeva alguseks taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Mats Traadi maine töö on valmis ja nüüd hingab ta seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud. Kirjanikuna on Mats Traadil õnnestunud luua haruldaselt terviklik maailm ja viia selle maailma loomine tõepoolest lõpule.

Jõud jäi loomingusse