Tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller märkis, et tänavu on puukborrelioosi (tuntud ka kui Lyme'i tõbi) juhtumeid registreeritud umbes sama palju kui mullu. Küll aga on käesoleval aastal kinnitatud seni vähem puukentsefaliidi juhtumeid kui möödunud aastal - 2021. aasta mais oli neid 5, tänavu aga 2.

Kuid kuna hooaeg pole veel lõppenud (üldiselt peetakse puugihooaja lõpuks oktoobrikuud), ei saa haigestumisstatistikast veel laiemalt rääkida.

Potentsiaalne puugirohkus

Tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna nooremteadur Maria Vikentjeva sõnul sõltub puukide arvukus peamiselt ilmast ja puukide toidulauast. Kui talv on lumerikas ning temperatuur püsib enamvähem stabiilne, siis on puukide ellujäämisvõimalus suurem. Kui kevad on soe ja kuiv, mõjutab see puukide arvukust vastupidises suunas, sest nad eelistavad elukohana niiskemaid ja varjulisemaid kohti.

Geller märkis, et talve- ja kevadkuud on puukide levikut soosinud.

„Vaadates möödunud talvele, mis tänu püsivale lumikattele soodustas puukide ellujäämist, ning arvestades üsna niisket, sooja ja pikka kevadet, mis võimaldas puukidele kauem toiduotsingutel aktiivsed olla, võib eeldada, et puukide arvukus võib sel aastal olla eelmiste aastatega võrreldes pisut kõrgem,“ ütles Geller.

Vikentjeva märgib, et tänavune puukide rohkus on suhteline. „Tavaliselt on see seotud inimeste sagenenud väljasõitudega loodusesse või linnalähedastesse metsaparkidesse-puhkealadele. Mida rohkem inimesed looduses liiguvad, seda suurem on ka tõenäosus puukidega kokkupuuteks,“ ütles ta.

Milliseid haiguseid puugid enim edasi kannavad?

2020. aasta kevadel kaardistas Tervise arengu instituut Eesti puugiohtlikuimad piirkonnad. Uuringutele saabunud 6437 puugist võeti haigusetekitajate uuringuvalimisse 3559 puuki.

Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62 protsendil kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem nakatunud puukide osakaal oli Tartumaal (77%) ning kõige madalam Ida-Virumaal (39%). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkustekitajaga puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Lääne-Virumaal.

Geller märkis, et suurimad nakatumisnäitajad ilmnevad borrelioosi puhul.

„Kõige vähem on Eesti puukides entsefaliidiviirust – see ei tähenda, et viirus on Eestist lahkunud või kadunud. See on tingitud viiruse eripärast, mis on koldeline. Ehk et viiruse levik on väga pisteline ja ebaühtlane - seda leidub paikades, kus on aktiivne kolle ehk viirusega nakatunud hiired või muu loomad, kes on võimelised viirust puukidele edasi andma,“ selgitas Geller.

Borrelioosi põhjustavate bakterite kandjaid on Gelleri sõnul kordades rohkem – seda leidub keskmiselt igas kolmandas puugis, või isegi kuni pooltes puukides. „Samas aga peale puukentsefaliidiviirust ja borrelioosi kannavad puugid tervet rida ka teisi patogeene, mis võivad põhjustada inimestele haigusi – riketsioosi, anaplasmoosi, neorlihhioosi ja taastuvad palavikud ebaspetsiifiliste sümptomitega. Umbes kolmandik puukidest on isegi mitme patogeeni kandjad, seega on oht inimesel nakatuda mitme nakkusega,“ ütles Geller.

Ta märkis, et kuigi suuremalt jaolt on need haigused iseenesest paranevad ja kulgevad sümptomiteta, siis kehva immuunsusega inimestel, kroonilisi haigusi põdevatel või eakatel isikutel võivad need põhjustada tõsisemaid tervisehäireid.

Tervise arengud instituudi uuringust selgub, et puukborrelioosi tekitajate levimus Eesti puukides on 28%. Enim tuvastati borrelioosi Läänemaa puukidel: 41%. Võrreldes varasemate uuringute tulemustega on borrelioosi põhjustavate bakterite levimus puukides üle Eesti kasvanud viimase 15 aasta jooksul kohati kuni 2-3 korda.

Ettevaatusabinõud

Kas inimene haigestub või mitte, sõltub Gelleri sõnutsi väga paljudest teguritest.

„Esmalt sõltub see puugi imemisajast – mida varem õnnestub puuki märgata ja endalt eemaldada, seda väiksem on risk nakatuda,“ sõnas spetsialist. Gelleri sõnul ei saa pelgalt puugi välimusest aru, kas ta kannab nakkusi või mitte või kui palju neid tema sees on.

Samuti ei saa inimene ise ega arstid ennustada, kas nakatunud puugi hammustusest areneb haigus või hilisem tüsistus. „Seega - vaatamata asjaolule, et nakatunud puukide levik võib paiguti erineda, tasub looduslikel aladel olla eriti tähelepanelik ja võtta kasutusele ennetusmeetmed õige riietuse, tiheda läbivaatlemise ja peletusvahendite kasutamise näol,“ rõhutas Geller.

Kuidas puuke vältida?

Tervise arengu instituut

Puuke esineb looduses kõikjal ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Kontrolli end alati pärast looduses käimist, nii saad olla kindel, et puuke ei ole.

Puugihammustuse vältimiseks tuleb silmas pidada kolme aspekti

  • Riietus

Esmaseks tõrjemeetmeks on mehaaniline kaitse ehk keha katmine riietega. Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga. Pista püksisääred sokkide sisse, kanna salli ja peakatet. Heledatelt riietelt on puuki kergem märgata.

  • Koht

Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms).

  • Vaatlus

Pärast looduses käimist vaata end ja kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn puugikohtades, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, kontrolli end pärast seda veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt või kehalt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid