Muidugi ei saa unustada ka situatsioone, kui keset kriisi astub rahva esindaja ametist tagasi, silmad peaaegu veekalkvel. Südametunnistus tärkas? Jama jutt!

Tihtilugu kirjutab ilukõne kokku suhtekorraldustiim, meediapihtimustega kustutatakse tulekahju ja tagasiastumine võib tähendada, et eneseohverduse vastukaaluks pakuti teist magusat poliitilist ametikoha.

Kõik sellised näited on läbi käinud „Võimu kantsi“ nelja hooaja jooksul. Esimesed kolm läksid eetrisse aastatel 2010–2013 ja värskeim jõudis hiljuti Netflixi avarustesse. Selle sarja puhul on mind alati võlunud, kuidas kiigatakse poliitikaloome tagatuppa, peale selle näeb ka meediatöö köögipoolt. Taani on Eestist küll rahvaarvult tunduvalt suurem, aga siiski Euroopa mõistes pigem väike riik. Just poliitikas on palju sarnasusi.

Eespool mainitud stsenaariumid on muidugi ka laiemalt tavapärased. Mäletate, kui lahvatas Taavi Rõivase külmkapiskandaal. Peatselt oli ta koos abikaasa Luisaga Mihkel Raua jutusaates „Kolmeraudne“. Poisiliku nukra pilguga vaatas ta televaatajatele otsa, lojaalne naine kõrval. Alati on muidugi oht vinti üle keerata. Kristen Michalit saadab siiani pilge valge kampsuni teemal.

Trall Gröönimaa aardelaeka ümber

„Võimu kantsi“ vaieldamatu staar on neljandal hooajalgi Birgitte Nyborg (Sidse Babett Knudsen). Aastate eest oli tegelaskuju Taani esimene naispeaminister, praegusel poliitetapil on ta välisministri rollis. Kutsehaigus, mis teha – üks minu lemmikuid esimestel hooaegadel oli ka Katrine Fønsmark (Birgitte Hjort Sørensen). Ta on ehe näide usinast ajakirjanikust, kes ei löönud risti ette, kui vahel oli vaja oma aadete pärast sildu põletada. Nüüdseks on ta telekanalis uudistejuht.

Sündmuste sütik on Gröönimaal nafta avastamine. Nyborg teeb mõneti ootamatu poliitnükke, teatades, et musta kulda võiks hakata ikkagi võimalikult loodussäästlikult välja pumpama. Ehk maakeeli öeldes – olukorda võiks ära kasutada.

Kaheksa osa vältel näeb geopoliitilist draamat, kuhu on haaratud põhimängijad ehk ka USA, Hiina ja Venemaa.

Selle kõrval aga on sootuks intrigeerivamad detailid Taani sisepoliitikas ja Nyborgi enda elus. Näiteks vastandlikud vaated oma pojaga ja verbaalsed kähmlused uue naispeaministriga.

Nyborg peab end jagama mitme rolli vahel: peale poliitiku tuleb olla ka armastav ema.

Kahjuks pole enam rivis Pilou Asbæki kehastatud suhtekorraldajat Kasper Juuli. Üldiselt on see arusaadav, sest Asbæk on vahepeal suures sarja- ja filmimaailmas kanda kinnitanud ja tema graafik on tihe. Näitlejat võis näha „Troonide mängus“ ja tuleval aastal on tal roll Aquamani järgmises seikluses.

Küll aga on tagasi toodud libe mainekujundaja (spin-doctor – toim) Michael Laugesen (Peter Mygind), kes on välisministri jaoks ühtlasi nii vihavaenlane kui ka vajalik õlekõrs. Just tema teab, kuidas avalikkusele esitleda ilustatud pilti reaalselt toimuvast.

Sellised käigud on poliitika paratamatu olemuslik osa. Samamoodi seegi, et ühel hetkel teed nn vaenlase verbaalselt maatasa, järgmisel aga lööd juba liiduks käed. Vaatasin neljandat hooaega sarjamaratoni korras möödunud reedel, kui mul oli vaba päev. Ühel hetkel märkasin uudisteadet, et Eestis on koalitsiooniks käed löödud.

Nojah. Veel eelmisel päeval väisasin valitsuse pressikonverentsi, mille ajal oli peaminister Kaja Kallas perspektiivides üpris skeptiline. Rääkisin tol päeval ka ühe tuttavaga, kes on kõnelustega lähedalt seotud. Ta pragas omavahelises vestluses, et ühe võimaliku partnerpartei juht käitub vastutustundetult ja hoiab teisi n-ö pantvangis, keeldudes kompromissidest. „Mis koostöö see on...“

Nagu teame, on nüüdseks diil lõplikult koalitsioonileppeks raiutud.

Üheöösuhe sohvriga

„Võimu kantsi“ võlu ongi, et näeb fassaadi taha. Sarja loojad ja stsenaristid on taustatööga kõvasti vaeva näinud. Ent eks muidugi on kohati ka veidi seebiooperlikku vinti juurde keeratud. Näiteks üks seik teisest hooajast. Tahaks ikka loota, et reaalses elus pole valitsuse liikmetel kombeks nõrkusehoos oma autojuhiga magada.

Netflixis on üleval sarja kõik hooajad. Neil, kes pole üldse näinud, soovitaksin vaadata ennekõike just esimest ja teist hooaega. Need olid kõige hoogsamad ja värvikamad. Teemade ring – lobistid, konkurentide tegevuse õõnestamine jms – on aktuaalne praegugi. Kolmas hooaeg tundus juba veidi sunduslik. Sari oli toona väga edukas, ent paistis, et polnud enam nii kandvat uut ideed. Mis puutub neljandasse hooaega, siis sarja fännidele on see muidugi maiuspala. Võimalus taas kohtuda oma lemmiktegelastega. Laiemalt ütleks siiski, et see jääb algsetele veidi alla. Osa kõrvalliine tunduvad ebavajalikud, tekib isu suisa edasi kerida. „Võimu kantsi“ tuksuvaks südameks oli, on ja jääb ikkagi Birgitte Nyborg.

SARI

„Borgen – Power & Glory“ („Võimu kantsi“ neljas hooaeg)

Režissöörid: Per Fly, Mogens Hagedorn ja Dagur Kári

Osades: Sidse Babett Knudsen, Birgitte Hjort Sørensen, Mikkel Boe Følsgaard jt

Valmimisaasta: 2022

Vaadata saab Netflixis, varasemad hooajad leiab nime alt „Borgen“.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid