Eerik-Niiles Kross: saksa-prantsuse targutavad onud-tädid on tülgastavad, õppigem ise ukrainlastelt

Erinevate vaatljate väitel on Ukraina üksused viimase mõne nädalaga Hersoni oblastis hävitanud ligi 50 venelaste moonaladu, juhtimispunkti ja muud sõjalist võtmeobjekti.

Käisin juuni lõpus väikese delegatsiooniga Kiievis, Butšas, Irpinis ja mujal. Kohtusin Ukraina prokuröride, justiits- ja välisministeeriumi juhtivate ametnike, mitme olulise sõjaväelase, parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna tegijatega. Rääkisime Butša veretööde tunnistajate ja purustatud linnade linnapeadega.

Mulje oli ühekorraga rusuv, emotsionaalne, innustav ja samas läbiraputav. Ühest küljest on sõjaõhustik kogu riigis, ka rahulikemates piirkondades, igas ajahetkes tajutav ja kõikehõlmav. Seda on inimestes tajuda ka siis kui sõjast üldse ei räägita. Teisest küljest on hämmastav ukrainlaste, nii riigiametnike, sõdurite kui igapäeva tööd teha proovivate tsiviilisikute kontsentreeritud tahtekindlus. Ukrainlased on kuidagi kollektiivselt ja rahvuslikult otsustanud, seda otse ju väljaspool sotsiaalmeediat või presidendi kõnesid nii selgelt väljendamata, et nemad ei alistu, nad sõdivad ja sõdivad võiduni. Pea eranditult igaüks mõtestab oma tegevust läbi jõukohase panuse võitu, läbi sõjaväe toetamise, elude hoidmise ja vastastikuse abistamise.