Mulje oli ühekorraga rusuv, emotsionaalne, innustav ja samas läbiraputav. Ühest küljest on sõjaõhustik kogu riigis, ka rahulikemates piirkondades, igas ajahetkes tajutav ja kõikehõlmav. Seda on inimestes tajuda ka siis kui sõjast üldse ei räägita. Teisest küljest on hämmastav ukrainlaste, nii riigiametnike, sõdurite kui igapäeva tööd teha proovivate tsiviilisikute kontsentreeritud tahtekindlus. Ukrainlased on kuidagi kollektiivselt ja rahvuslikult otsustanud, seda otse ju väljaspool sotsiaalmeediat või presidendi kõnesid nii selgelt väljendamata, et nemad ei alistu, nad sõdivad ja sõdivad võiduni. Pea eranditult igaüks mõtestab oma tegevust läbi jõukohase panuse võitu, läbi sõjaväe toetamise, elude hoidmise ja vastastikuse abistamise.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid