Ukrainast koos neljajalgsetega põgenemine. Koduloomadega sõjapõgenikel on raskusi elukoha leidmisega

Paljud Ukraina sõjapõgenikud on läbinud Eestisse jõudmise teekonna koos koduloomadega. Paraku on neil keeruline siin püsivat majutust leida, sest koduomanikud ei soovi kortereid lemmikloomadega peredele üürida.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) andmetel on eelmise laupäeva seisuga alates sõja algusest teavitatud neid 1156 loomast – 607 koerast ja 549 kassist –, kes on siia põgenikega saabunud. Kui sõjapõgenikud on loomadega Eestisse jõudnud, pole neil palju variante, kust loomadega ajutist majutust leida. Dzingli hotell on üks peamiseid, kus sõjapõgenikel on lubatud kaasa võetud lemmikloomadega viibida.

Põgenemine koos laste ja viie koeraga

Marina pere ärkas 24. veebruari varahommikul kell viis Harkivis pommiplahvatuste peale. Nad pakkisid asjad kokku juba veebruari lõpus, kuid ootasid põgenemisega 8. märtsini. Sellel päeval helistas neile üks peretuttav, kes on Eestis elanud viimased kuus aastat, ning kutsus Marina koos kahe lapse ja viie koeraga siia. Marina mees jäi Ukrainasse. Marina sõnul tahab mees väga rindele minna, kuid ei saa, sest tal on liikumisraskused.

Marina lisas, et tema ema ja õde koos väikese pojaga jäid Harkivisse, sest nad ei tahtnud välismaale minna. Kuigi ta ei mõista ega saa täpselt aru, miks on nad niimoodi otsustanud, arvab ta, et see võib olla hirmu tõttu. Marina seadis prioriteediks enda laste ohutuse ja heaolu. „Kui sul on lapsed, siis sa pead neid sõja eest peitma,“ ütles ta.

Marina sõitis koos laste ja koertega Harkivist bussiga Poola, kus võttis nad vastu Eesti tuttav. Koos nendega oli veel üks naine kahe lapsega. Eestisse sõitsid nad suurema seltskonnaga: autojuht, kaks naist, neli last ja viis koera. Teisel perel polnud loomi kaasas. Marina ütles, et tema teada pole väga paljude kodumaalt põgenenud ukrainlaste lemmikloomad teekonnale vastu pidanud, kuid tema koerad jäid õnneks ellu.

Kuigi Dzingli hotellis on loomad lubatud, siis Marina pere seal ei viibinud. Kui pere oli Eestisse jõudnud, siis oli nende esimene majutuskoht Viru hotell ja seejärel kolm nädalat Hiltoni hotell. Kõigi koertega polnud neil aga võimalik hotellides peatuda. Neli koera anti ajutiselt kahele perele ja üks jäi Marinaga. „Tal tekkisid sellised pisarad ja ta hakkas niivõrd nutma, et me võtsime ta ikkagi hotelli. Üks koer oli nende jaoks sobilik, aga viis natuke liiga palju,“ rääkis ta.

Kassiomanik Iana jõudis perega Eestisse 15. juulil. Nad tulid siia Hersonist autoga ning teekond Eestisse kulges läbi Venemaa ja Läti, kus kass kiibistati ja vaktsineeriti.

Iana sõnul oli see nende esimene nii pikk reis. Iana tuli Eestisse alles juulis, sest seni kogusid nad selleks raha. Eesti valisid nad sihtkohaks sellepärast, et tema abikaasa on siin varem töötanud ja koht oli enam-vähem tuttav. Kassile andsid nad teekonnal spetsiaalset rohtu, et tema reis lihtsamaks ja stressivabamaks muuta.

„Kaalusime, kas võtta kass kaasa või mitte, sest 3500 kilomeetrit on väga pikk tee, aga lõpuks oli see õige valik,“ ütles Iana. Ta lisas, et paljud jätsid koduloomad Ukrainasse maha ja terves riigis on tänavatel näha hüljatud kasse ja koeri.

Tavalistest koduloomadest eksootilise papagoini

Kuigi peamiselt on Dzingli hotellis kassid ja koerad, siis praegu viibivad seal näiteks ka papagoi ja küülik.

„Papagoi magab öösiti vannitoas dušinurga kohal, sest see on kõige kõrgem koht,“ ütles Harkivi oblastist pärit Tamila. Ta sõitis rongiga läbi Venemaa, jõudis Peterburi ja sealt edasi sõitis 17. juulil autoga Narva. Nendega oli kaasas ka väike roheline papagoi Archie, kes torkab teravalt nokaga kui proovida teda katsuda.

Archie on passita ja Tamila ostis ta tavalisest loomapoest. Probleeme pole, sest sellise linnu puhul ei küsita dokumente ega vaktsineerimist. Kui valdavalt möödus esimene reis papagoi jaoks hästi, siis keeruliseks osutus linnu rongi ja bussiga transportimine.

„Rongiga oli see probleem, et nad ei lasknud meid loomaga sisse. Seega pidime ootama kupeega rongi, kuid selliseid ronge eriti ei olnud. Kaks ööpäeva ootasime. Loomadega on pileti hind kallim, isegi hamstriga oleks olnud see kõrgem,“ rääkis Tamila.

Kui nad rongijaamas ootasid, tulid nende juurde Vene sõdurid. „Küsisid, miks me ei jää Venemaale, miks meile Venemaa ei meeldi, ja ütlesid, et neile ei meeldi meie Ukraina. Aga see kõik lõppes õnneks rahulikult,“ meenutas Tamila.

Kui nad olid juba Eestisse jõudnud, siis ei lubatud neid ka siin papagoiga bussi. Seega pidi Archie olema sõidu ajal pagasiruumis. „See oli tema jaoks raske ja ta oli väga rõõmus, kui sealt lõpuks välja sai,“ ütles Tamila.

Ta on kuulnud, et ukrainlastel on püsiva elukoha leidmisega raskusi, eriti kui kaasas on koduloomad. Tamila pereliikmed alles vormistavad dokumente ja Tamila on lootusrikas, et uue kodu leidmine läheb kiiresti.

Marina sõnul aitas neid kodu otsides väga palju Facebook. Alguses oli Marina pere esimene elukohavalik Tapa, kuid siis selgus, et korterit nad sinna siiski ei saa. Seejärel võtsid nad ühendust Eestimaa loomakaitse liiduga, kes tegi Facebooki postituse, et kodu otsib perekond, kellel on loomad. Marina praegune kodu, kus nad on peagi viis kuud elanud, oli teine pakkumine. Ta on väga tänulik enda üürileandjale, kes üürib neile korterit nõnda, et tasuda tuleb ainult kommunaalkulude eest.

Marina sõnul on tema kaks last Eesti ja siinse eluga hästi harjunud. Sellest hoolimata tahab Marina väga koju tagasi, kuid ta ei tea, millal see juhtuda võiks, sest Ukrainas on veel ohtlik elada. Igal hommikul räägib ta sugulaste ja lähedastega, et teada saada, kas nad on elus ja kuidas neil läheb.

Kassiomanik Iana ütles, et nad plaanivad mehega Eestisse jääda ja hiljuti alustasid ka korteri otsimist, variante on erinevaid. Tema mees on keevitaja, seega sõltub Iana sõnul nende uus elukoht sellest, kus on tema mehel võimalik tööd leida.

Loomadega on püsivat kodu keerulisem leida

Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna nõunik Kersti Kask tõdes, et kuigi mõned lemmikloomadega pered on juba saanud püsiva majutuse, siis pole neid väga palju. „Üüriturul ongi paraku selles olukorras keeruline. Vastuseis ei ole mitte Ukrainast tulnud peredele, kellel on loomad, vaid oma korterit ei soovita üürida loomadega peredele üleüldiselt,“ selgitas ta.

Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse liige Leena Kreitner ütles samuti, et lemmikloomadega on olenemata rahvusest üleüldse raske kodu leida. Koduomanikud tavaliselt ei taha lemmikloomadega kliente või nõutakse lisatagatisi.

Mis ukrainlasi puudutab, siis Kreitner on enda sõnul kohanud kahte tüüpi üürileandjaid. Ühed on kategooriliselt ukrainlastele kodu üürimise vastu ja ütlevad kohe, et ei taha. Teised soovivad hea meelega aidata. „Mul on isegi üks selline klient, kes soovikski oma korterit ainult Ukraina perele üürida,“ sõnas ta.

Kask selgitas, et kui Narva või Luhamaa piirile jõuab sõjapõgenik koos lemmikloomaga, eelkõige koera, kassi või valgetuhkruga, siis piiripunktis teeb põllumajandus- ja toiduameti töötaja loomale esmase ülevaatuse.

„Juhul kui seda pole varem tehtud, siis loom kiibistatakse ja vaktsineeritakse marutaudi vastu. Seejärel liigub loomaomanik koos oma lemmikloomaga majutusasutusse, kus loom isoleeritakse vajaduse korral vähemalt 21 päevaks,“ ütles Kask.

Loomad, kes jäävad Eestisse, kantakse lemmikloomaregistrisse.

Kui lemmikloomaga sisenetakse Eestisse muu piiripunkti kaudu, siis peab sõjapõgenik esimesel võimalusel PTA-d lemmikloomast teavitama. Seejärel võtab loomaomanikuga ühendust PTA veterinaarjärelevalve ametnik ja korraldab kõik vajalikud toimingud.

Loomad, kes jäävad Eestisse, kantakse lemmikloomaregistrisse. Kask lisas, et kui lemmikloomaga pöördutakse arstiabi saamiseks loomakliinikusse, siis tehakse vajalikud toimingud kliinikus kohapeal. „Seega saame olla kindlad, et kõik loomad, kes riiki sisenevad, on kontrollitud,“ ütles Kask.

Ta lisas, et loomadega pered majutatakse neisse majutusasutustesse, kuhu loomad on ka muidu lubatud. Sotsiaalkindlustusamet kutsub inimesi üles aitama sõja eest põgenenud peresid, kellel on kaasas lemmikloomad. Loomadesse hästi suhtuvad korteriomanikud saavad jätta oma kuulutuse Kinnisvara24 kodulehele, kus on eraldi leht Ukraina sõjapõgenikele majutuse pakkumiseks.