GRAAFIK | Mis toimub serblaste peas? Rahvaküsitlus annab kurjakuulutavaid tulemusi

Serbia on kauaaegne Euroopa Liidu kandidaatriik, kuid sõja algusest Ukrainas on riik näidanud Putini suunal üles tolerantsi ning Venemaale sanktsioone kehtestanud pole.

Juunis Demostati poolt läbi viidud uuringust selgub, et Serbia kodanikud tunnevad eriti sooje tundeid just Venemaa suunal, samas kui Euroopa Liidu vastu ilmutatakse vaid tagasihoidlikku huvi.

Näiteks selgub küsitlusest, et kuigi 35% serblastest usub riigi peamiseks rahaliseks toetajaks olevat Euroopa Liitu, siis 26% arvab selleks olevat Venemaa. Suurt abi arvatakse olevat ka Hiinast. Küsitluse läbi viinud statistikaameti andmeil see siiski päris nii ei ole. Demostat toob välja, et 2010–2015. aastate vahemikus on teadaolevatel andmete suurim Serbia toetaja olnud tõepoolest Euroopa Liit, kuid teised suuremad toetajad olid hoopis Araabia Ühendemiraadid, Saksamaa, Jaapan ja USA. Välja on toodud ka Šveitsi ja Rootsi panused.

Välismaistest riigijuhtidest on serblaste vaieldamatu lemmik Vladimir Putin. Samuti usub 40% serblastest, et Venemaa näol on tegu Serbia suurima välispoliitilise partneriga. 30% elanikest leiab, et suurim partner on EL, kuid küsimusele, kuidas hääletaks valija, kui homme päev liitu astumise referendum läbi viia, vastab vaid iga kolmas serblane, et oleks liitumise poolt. Samuti on serblased kategooriliselt vastu Venemaale sanktsioonide kehtestamisele, jättes vaid 9% kodanikest sanktsioone pooldavale seisukohale.

Demostat uuris ka, kelle pärast serblaste arvates sõda Ukrainas puhkes. Vaid 7% vastajatest leiab, et sõjas on süüdi Venemaa. 3% vastanutest leiab, et Venemaa on NATO-st rohkem süüdi, samas 12% arvab, et rohkem on süüdi NATO. 17% leiab, et süüdi on osapooled võrdselt ning koguni 54% serblastest leiab, et sõjas on süüdi NATO.