SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Putin on nii suures hädas, et ei häbene Türgilt ja Iraanilt droone küsida

Vahepeal on toimunud palju olulisi sündmusi: nii Venemaa korraldatud terroriakt Olenivkas kui ka suured muutused vägede paiknemises rinnetel.

Alustan rinnetest, kus suures plaanis on olukord Ukraina poole jaoks stabiilne. Ukraina väejuhatus on välja toonud, et Venemaa saavutas piiratud edu Avdijivka ligidal. Edasine jutt baseerub kolme sõjalise eksperdi, Aleksandr Kovalenko, Oleg Ždanovi ja Aleksei Arestovitši andmetel. Nimelt, Venemaa väejuhatus on võtnud prioriteediks nüüd Dnepri läänekaldal asuva väegrupeeringu tugevdamise ning seetõttu saadeti Donbassist Venemaa regulaarväeosadest arvestatav osa läbi Krimmi Hersoni oblastisse, et nad siis liiguksid edasi üle Dnepri jõe. Arestovitši andmetel on tegu Venemaa dessantväelastega, kes on peamiselt tulnud Kaug-Idast, ning nende väeosade saatmine Dnepri läänekaldale näitab, et Venemaal on soov minna seal piirkonnas pealetungile. Tema sõnul jäävad Bahmuti piirkonnas võitlema peamiselt wagnerlased ja nn rahvavabariikide üksused, samas on ka Ukraina liigutanud sealt osa vägesid Hersoni piirkonda.

Viimasel ajal on palju juttu olnud sellest, et Ukraina suudab oma kaudtule all hoida kõiki kolme üle Dnepri minevat silda, aga sellest hoolimata lubati Nova-Kahhovkas üle silla viia sadasid ühikuid dessantvägede tehnikat. Antonovi raudteesilla pihta tehti HIMARSitest kaks lasku, mis ei võimalda üle silla liikuda rongidel, küll aga sõitsid seal aeglaselt Venemaa sõjaväeautod. Venemaa on ehitanud Antonovi silla kõrvalt pontoonsilla, toimib hädapärane improviseeritud praamiühendus.