ARVUSTUS | Kas vene kultuur kuulub Euroopasse ehk Euroopluse võlu ja valu

Kosmopoliitne kultuur sündis 19. sajandi Euroopas ja venelaste looming oli selle vääramatu osa.

Võiks arvata, et tunnustatud ajalooprofessori Orlando Figese raamatu „Eurooplased“ eesti keeles avaldamiseks pole just paslikuim aeg, sest Venemaa on Ukraina sõjaga pööranud Euroopa segi nagu enne ja pärast esimest maailmasõda. Ja siis tuleb Figes ning, rääkides 19. sajandi esimesest kultuurilisest üleilmastumisest ja Euroopa kultuuri tekkest, seab kolmest peategelasest üheks vene kirjaniku Ivan Turgenevi. Teine Euroopa kultuuri ühendav persoon on Figese ajalookäsitluses Prantsusmaalt pärit laulja ja helilooja Pauline Viardot, kellega Turgenevil oli kauakestev intiimne suhe, ning kolmas Pauline’i abikaasa Louis Viardot: kunstikriitik, õpetlane, teatrijuht, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjandustõlkija. Eelkõige ühendasid trio suhteid vaimuomadused. Nende maailm oli rahvusvaheline kultuur, milles nad teostasid end demokraatlikke põhimõtteid järgides, kaotamata kübetki oma rahvusest.

19. sajandil peeti Vene kultuuri täieõiguslikult Euroopa kultuuri osaks ja ilmselt tuleks pidada praegugi, kuigi euroopalik natsionalism, mis toona jõuliselt esile kerkis – kusjuures kultuuril oli selles mängida oluline roll –, praegu hääbub, ent Venemaa rahvustunne võimendub.