Madis Somelar Narva tankist: Nõukogude võimu repressioonid võivad erinevalt Rootsi kõrgaja reformidest korduda

Erinevalt pärnakatest ei saa suurem osa Narva noortest kõneleda oma vanavanavanematega oma perekonna loost kaunis Narva barokses vanalinnas enne Teist maailmasõda.

Viimased nädalal on olnud meie pere jaoks erilised. Jagame oma Pärnu kodu Ukrainast tulnud kolmeliikmelise perega, kes põgenes märtsis oma kodulinnast Krõvõi Rihist. Pereisa on Ukrainas, nende korter on alles, kuid hirm Venemaa agressiooni eest sundis ema ja lapsi Ukrainast lahkuma. Poisid mängivad päeval legodega, käivad võrkpallitrennis, loevad. 9-aastane Vitali loeb Andrus Kivirähki poolt kirja pandud ning vene keelde tõlgitud Lotte tegemistest (Ukrainas õppis Vitali ukraina keeles). Minu pojad Aino Perviku ja Imar Tomuski raamatuid. Kui ema Olena õhtul töölt jõuab, istub diivanil ja õpib eesti keelt. Harjutame koos. Õhtud on täis erilisi jutuajamisi laste kasvatamisest, perekondade lugudest, kultuurist ja ajaloost.

Eile, pühapäeval olime mitme perega koos Tallinnas. Käisime loomaaias ning Tallinna vanalinnas. Meie poolt oli Tallinnas neli põlvkonda. Vanavanaema Tiiu jutustab tihti oma noorusajast, ajaloolisest Pärnust, ühistest käikudest Eestimaa erinevatesse paikadesse. Tiiu jutustab ka lugusid, mida on kõnelenud talle tema ema ja vanaema. Need lood avavad ka Teise maailmasõja eelset Pärnut. Meie perel on vedanud, meil on võimalus olla koos, omada ja ka teadvustada oma juuri, teada oma kodukandi ajalugu, seda läbi lugude, fotode ning enam kui 100 aastat.