Venekeelse elanikkonna integratsiooniga on Eesti ühiskonnas tegeldud juba mitu aastakümmet. Piltlikult väljendades meenutab see integratsioonialane tegevus lõputuid ning sisult mõttetuid potjomkini külasid. 20 aastat tagasi, kui rääkisin inimestega, kes osalesid kuskilt piiri tagant tulnud suurte „integratsioonirahade“ laialijagamisega, pöörasin tähelepanu paljude projektide kaheldavale efektiivsusele, mis neelas lõviosa neilesamadele projektidele mõeldud rahast. Mulle vastati, et näeme nende – ka tagantjärele vaadates potjomkinlike – projektide tulemusi kümne aasta pärast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid