„Kui ostsin 50-eurose tainarulli, olin nii õnnelik, nagu oleksin auto saanud!“ Nuriyan räägib toidu kaudu oma Dagestani lugu

Kolm aastat tagasi õpetas Nuriyan Navruzova tallinlastele selgeks sõna kurze.

Dagestani köök on Tallinnas üks ja ainus ning vaevalt et see oleks sündinud, kui Nuriyan poleks 19-aastasena sõitnud siia külla õe juurde, kes oli juba aastaid Eestis elanud. Dagestani ja Tšetšeenia piiri äärsest külast pärit tüdruk oli alati teadnud, et tema elu kujuneb teistsuguseks. „Meie peres hinnati haridust, reisiti palju, maailm oli küllaltki lahti,“ räägib ta. Peres räägiti kolmes keeles: tšetšeenist isa ja laki rahvusest ema rääkisid tütardega kumbki oma emakeeles, aga kõik ühised jutud aeti vene keeles.

Nuriyan jõudis Tallinna septembris, kuu varem oli alanud teine Tšetšeenia sõda. Üle pea lendavad lennukid on talle vägagi tuttav vaatepilt. „Ma olen sõda näinud: põgenevaid pagulasi, minu koduteel sõitvaid tanke, peal minu eakaaslastest sõdurid. Tulevahetus oli harjunud asi, nagu ka lennukite lend üle naaberauuli kõrvulukustava müra saatel...“ meenutab ta. Nuriyan õppis ajakirjandust ja töötas kohalikus väikeses telestuudios. Hoolimata naaberriigist peetavast sõjast oli elu paigas.