Kalev Kallemets, Fermi Energia OÜ juhatuse esimees ja endine Reformierakonna liige, kirjutas 7. augustil enda Twitteri kontol Vene kodanikest ja nende õigustest Eestis ja Lätis.

Kallemets kirjutas: „Faktid: Eestis on agressorriigi kodanikke ca 80 000. Läti Vabariigis 50 000. Eestis agressorriigi kodanikud on kohalikel valimistel hääleõiguslikud. Lätis ei ole. Riia linnapea valivad lätlased…“

Kontrollime, kas Kallemetsal on õigus, et Lätis ei saa Vene kodakondsusega elanikud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletada.

KONTROLL

Läti Vabariik seadustab, et kohalikel valimistel on valimisõiguslikud valimispäevaks vähemalt 18-aastased Läti kodanikud ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes on Läti rahvastikuregistris kirjas ning sisse kirjutatud oma elukohta vastavas vallas või linnas vähemalt 90 päeva enne valimisi.

Eestis on kohalikel valimistel hääletamisõigus Eesti kodanikul, Euroopa Liidu kodanikul ja välismaalasel (Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik), kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub vastavas vallas või linnas. Valimispäevaks peab isik olema 16-aastane. Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik, seal hulgas Vene Föderatsiooni kodanik, saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, kuid ei saa volikokku kandideerida.

Seega on tõsi, et Eestis on kohalikel Vene kodanikel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigus juhul kui nad omavad alalist elamisõigust või pikaajalise elaniku elamisluba. 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 79 625 kehtiva pikaajalise elamisloaga Venemaa kodanikku. Lätis Vene kodanikel hääleõigust ei ole.

OTSUS

Tõsi

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid