JUHTKIRI | Marini ja Ratase valikud tekitavad küsimusi
(157)Tundub, et Soome peaministri Sanna Marini peovideod pälvivad maailmas peaaegu sama palju tähelepanu, kui suve esimeses pooles sai Soome NATO-sse astumise teema.
Väljaspool Marini kodumaad reageeritakse tema pidutsemisele pigem mõistvalt, aga Soomes endas pigem kriitiliselt. Välismaalaste silmis on Marin eelkõige noor, kaunis ja lahe peaminister, kellest nende riigi käekäik ei olene, aga Soomes ootavad inimesed, et ta peale lahe olemise tublilt ka peaministritööd teeks.
Osa Marini skandaalist või „skandaalist“ tuleneb sellest, et ta on noorem kui enamik teisi tähtsaid poliitikuid – seega ei peaks tegelikult imestama, kui ta ka tantsu vihub. Osa tuleneb salvestusvõimaluste tohutust arengust võrreldes selle ajaga, kui n-ö väärikas eas kriitikud noored olid ja pidu panid – siis ei jäänud palju „skandaale“ lihtsalt pildile. Teisisõnu: need, kes Marinit pelgalt pidutsemise pärast süüdistavad, võiksid meenutada seda piiblilauset: „Kes teie seast ei ole patustanud, visaku esimesena teda kiviga!“
Tipp-poliitikud võivad elada normaalset elu, ka pidu panna – aga nii, et töö saab tehtud ja riigi julgeolek ei kannata.
Ent Marini lool on teinegi kiht. Kas tema tööülesannete täitmine avalikkuse ette ujunud pidutsemislembuse pärast tõepoolest ei kannata? Kas ta ikka on seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas kättesaadav ja töövõimeline, nagu turbulentse aja peaminister võiks olla? Kas saab usaldada tema oskust sõpru valida, kui avalikkusse lekkisid eraelulised videod, mis ei olnud avalikkuse silmadele mõeldud? Sääraseid küsimusi esitavad Soome ajakirjanikud ja valijad pole tingimata väiklased, vaid need on riigi juhtimise vaates põhjendatud küsimused, millele peab vastama.
Meil siin Eestis annab sarnasteks aruteludeks põhjust riigikogu esimehe Jüri Ratase otsus osaleda meelelahutussaates „Tantsud tähtedega“. Ratasele endale ja Keskerakonnale võib saates osalemisest tõusta tulu, kui eesseisvaid valimisi silmas pidada. Samuti võib võita Eesti vähiliit, kelle heategevuskampaaniat sügisene tantsusaade toetab. Aga mida võidab sellest Eesti riik ehk Ratase praegune põhitööandja? Kas suudab ta nädalas neli-viis tantsutrenni mahutada oma päevakavasse nõnda, et töö ei kannata? Trenn võiks olla iga Eesti mehe ja naise igapäevaelu osa, kuid telesaade paneb Ratasele suurema koorma kui lihtsalt trenn.
Tipp-poliitikud võivad elada normaalset elu, ka pidu panna – aga nii, et töö saab tehtud ja riigi julgeolek ei kannata.
