Postituse autor on võtnud lehekülgedepikkusest aruandest välja 14-realise lõigu ning esitanud selle siis kontekstita turumanipulatsiooni tõestuse pähe.

„EESTI Kriisiplaani“ tehtud Facebooki postitus on kogunud üle 100 000 kasutaja tähelepanu, seda on jagatud pea tuhat korda ning kommenteeritud umbes 50 korda. Kuid tegemist ei ole sugugi ainsa kohaga, kus väide levib.

Sama väidet on kajastanud ka näiteks aprillis asutatud alternatiivmeedia portaal Rahvameedia, mida veab muuhulgas endine „Kodutunde“ produtsent Kristi Loigo.

Rahvameedia artikkel on sarnaselt Facebooki postitustele täis valeväiteid

Mida väidetakse?

Erinevatel lehtedel ja gruppides jagatakse täpselt sama kuvatõmmist, sama punase pealkirjaga, mis räägib Eesti Energia tütarfirma Enefit Power ASi 2021. aasta majandusaasta aruandest. Kuvatõmmis ise sisaldab vaid umbes kahte lõiku aruandest.

Postituse põhjal tehtud järelduste ja kommentaaride põhjal saab öelda, et kõige suuremat muret tekitab see, et elektrijaamad vähendasid enda koormust tundidel, mil elektri hind oli kõige madalam.

Alla on joonitud ka järgmine lause: „Tänu sellele saab elektrijaama vajadusel täielikult peatada, et vältida madalatest elektri turuhindadest tekkivat kahjumit ettevõttele.“

Postituse autor väidab kuvatõmmisega, et tegemist on tõestusega, et Enefit Power AS „kujundabki elektri hinda“ ja et jaamu lülitatakse välja, et turul puudujääk tekiks.

Autor jätkab, küsides, kus on konkurentsiameti sekkumine, ning tituleerib kogu aruande sisu tõestuseks turumanipulatsiooni toimumisele.

Kuvatõmmisega koos esitatud valeväited ei vasta kuidagi tõele

Kuidas on tegelikult?

Enefit Power AS on ettevõte, mis kuulub Eesti Energia alla ning selle haldusalas on mitmed mittetaastuval energial (põlevkivi) töötavad elektrijaamad (1).

Oma 2021. aasta majandusaruandes on ettevõte kirjutanud lahti oma tegevuse viimastel aastatel. Sealhulgas aastatel, mil meil ei olnud energiakriisi ning sellest tingitud kõrgeid hindasid ja Venemaa-Ukraina sõda ei mõjutanud gaasi kättesaadavust (2). Eestis hakkasid hinnad tavapärast kõrgemaks tõusma mullu novembris.

2019. ja 2020. aastal saime nautida küllaltki odavat elektri hinda, mis Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul oli põhjuseks, miks Enefiti põlevkivijaamad ei pääsenud tihti oma keskkonna- ja ressursitasudest tingitud kõrge hinna tõttu turule.

„Kuna meie elektribörs toimib põhimõttel, et turule pääsevad esmalt odavamate tootmiskuludega jaamad ning seejärel üha kallimad, CO2 intensiivsemad jaamad, siis turule ei pääsetud,“ selgitas Vainola.

Jaamad, mis turule ei pääse, töötaksid seega mõttetult – kahjumis, sest piirkonna nõudlus on juba kaetud odavamate, taastuvate energiaressursside poolt.

Samal ütleb ka Eesti maaülikooli energeetika professor Andres Annuk, kelle sõnul oli tollane jaamade seiskamine õigustatud. „Kui mujalt turult tuleb taastuvenergiat rohkem peale, siis ei ole põlevkivijaamad konkurentsivõimelised ehk neid pole tarvis tööle panna,“ kinnitas ta. Turumanipulatsiooni ta jaamade sulgemisel ei näinud.

Täna on aga olukord teine. „Vähenenud pakkumise ning suure nõudluse tingimuses on Enefit Power elektrijaamad turul konkurentsivõimelised ning töötavad sisuliselt ööpäevaringselt,“ ütles Vainola.

Ka Annuk kinnitas, et täna töötavad kõik jaamad, sest muidu ei saa nõudlus kaetud. „See-eest on toodetud elekter kallim, sest põlevkivijaamade puhul kaasneb CO2-kvoot.“

Enefit Poweri elektrijaamad projekteeriti ja ehitati baaskoormusjaamadeks (aeglaselt reguleeritavad), võimekuseta kõiki jaamu korraga peatada. Kuid Vainola sõnul tekitasid 2019. ja 2020. aasta ülimadalad elektri hinnad selle järele ilmselge vajaduse.

„Vajaduse lahendamiseks ning energiasüsteemile täiendava võimekuse loomiseks paigaldati aruandes kirjeldatud põletid.“

Lahendus valmis 2021. aastal, mil põlevkivijaamad olid turul taas konkurentsivõimelised ehk seda võimekust ei ole seni vaja olnud kasutada.

Enefit Poweri esindaja sõnul ei tähenda antud näide mingit turu manipulatsiooni, sest jaamade seiskamine 2020. aastal ei mõjutanud tarbija elektri hinda, sest jaam ei pääsenud turule nii või naa.

Konkurentsiameti sõnul uuritakse vaid tänavu 17. augustil kehtinud rekordilist hinda, mis küündis ühes tunnis 4000 eurot/MWh peale. „Selleks teeme koostööd Läti ja Leedu ametiasutustega, kuna ka Lätis ja Leedus olid sel päeval kõrged hinnad,“ selgitas konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Marilin Tilkson.

Tilkson lisas, et uuritakse kõiki aspekte, et tuvastada kõrgeks kerkinud hinna põhjuseid, sealhulgas turuga manipuleerimise võimalust. Enefit Poweri kaks aastat tagasi ajutiselt suletud elektrijaamade kohta hetkel konkurentsiamet ei uuri.

Otsus: Vale. Postituse autor on võtnud küll päris dokumendi, kuid esitanud sellega seoses valeväiteid. Enefit Poweri elektrijaamad olid suletud ajal, millal hinnad olid madalad, ning see ei olnud selleks, et hinda kunstlikult üles viia, vaid selleks, et asjatut tootlust vältida.