Nii jutustab mees loo sellest, kuidas teda lükati nii 220 Energia, kes talle elektrit müüb, kui ka Eleringi rüppe, et probleemile vastust saada, kuid postituse väitel asjatult - maksma peab ikka.

Et tänaseks on postitus kogunud juba 1,6 tuhat jagamist ja jõudnud 155 tuhande kasutajani, võttis Faktikontroll ise kätte, et uurida, kas voolu välja võttes tekib tarbijale ikka mingisugune elektrikasutus ja kas see tuleb ka kinni maksta.

Mida väidetakse?

Esmaspäeva õhtul postitati Facebooki pilt Eleringi juhist Taavi Veskimäest koos süüdistava tekstiga. Nimelt käis kodanik kolmeks päevaks ära oma Viljandi korterist ning minnes olevat ta lülitanud oma elektri kilbist välja.

Tarbija kirjutas murest oma teenusepakkujale, kelleks on Alexela AS alla kuuluv 220 Energia OÜ. Postituse järgi suunas 220 Energia ta edasi Eleringi juurde, kes olevat omakorda süüdistanud mobiilirakendust, mis näitavat valesid andmeid. Reaalselt Eleringil ühtegi mobiilirakendust ei ole.

Postitaja sõnul mainiti Eleringist muuhulgas, et tarbijal on selle kohta „0 arvet“, mis ilmselt viitab, et ära oldud aja eest siiski maksma ei pea. Kuid Sven kirjutas postituses, et tal on reaalselt nende kolme päeva eest arve üleval.

Postituse kulminatsiooniks on kirjutatud, et tundub nagu vigane mobiiliapp on Eleringile kasulik ja et klient maksab ikka kõik kinni.

Kasutamata elektri eest raha ei võeta - ekslik info tekitab paanikat.

Kuidas on tegelikult?

Kuna Faktikontrolli toimetus ei saanud ühendust postituse autoriga, siis ei saanud me ka lähemalt uurida konkreetse juhtumi kõiki detaile. Küll aga saame teha kindlaks, kas elektritarbijaid tõepoolest lollitatakse ja välja lülitatud elektri eest võetakse raha?

Lühike vastus on „ei“.

Esiteks ostab iga tarbija elektrit elektrimüüjalt (antud kliendi puhul on selleks 220 Energia), mitte Eleringilt.

Elering on põhivõrguettevõte, kes transpordib elektrit suurtelt elektritootjatelt jaotusvõrguettevõteteni. Eestis on jaotusvõrke kuni 40 ja üle 90 protsendil tarbijatest on jaotusvõrguettevõtteks Elektrilevi.

Elering opereerib seega suuri, 330 kV ja 110 kV liine, mis ei vii elektrit tarbijale koju, vaid justnimelt väiksemaid liine opereerivatele jaotusvõrkudele, kes viivad selle tarbijale. See tähendab, et eratarbija ei saa olla ja ei ole kunagi Eleringi klient, eratarbija on jaotusvõrguettevõtte (ehk valdavalt siis Elektrilevi) klient.

Pole teada, kas ka loo peategelane kuulub selle 90 protsendi tarbijate alla, kes Elektrilevi kliendid on. Oma postituses ta ei maini, et oleks sel teemal Elektrileviga suhelnud.

Küll aga mainib ta mitmeid kordi Eleringi ja 220 Energiat. Nii Elering kui ka antud juhtumi elektripakkuja kinnitavad, et nende päevade eest, mil elekter on kinni pandud, raha ei võeta.

Kuidas siis tarbija nägi kodust eemal oldud perioodil, et korteris on elektrit tarbitud?

„Vastavalt elektrituru toimimise võrgueeskirjale esitab jaotusvõrguettevõtja iga päeva kella 10 hommikul eelmise päeva kohta esialgsed andmed ja kui jaotusvõrguettevõtja andmeid muudab, muutuvad andmed ka meie süsteemis,“ selgitas Elering ASi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa.

Ehk reaalajas võivad andmed kliendile olla ekslikud, kuid need muudetakse jooksvalt korrektseks vastavalt iga energiaahela tegelikele andmetele. Kliendi lõpparves aga esialgsed andmed ei kajastu ning makstakse ikka selle eest, kui palju päriselt elektrit tarbiti.

Tasub ka ära mainida, et kuigi postituse autor on juurde pannud foto Eleringi juhist Taavi Veskimägist, siis Elering on põhivõrguettevõte ehk ettevõte ei tarni elektrit tarbijale, ei müü seda ega esita elektriarveid. Samuti pole Eleringil postituses mainitud mobiilirakendust.

Elektrit müüvad elektrimüüjad ehk turuosalised, kes on ka need, kes tarbijale arveid esitavad.

Kontekstis on elektrimüüjaks ehk turuosaliseks 220 Energia, kes esitab oma arved selle põhjal, kuidas on andmed üles märgitud Eleringi andmebaasis.

220 Energia infost vastati Faktikontrollile, et kui Eleringi andmetel on tarbimine antud korteris null, siis ei esita ettevõte ka perioodi eest arvet. „Ühtlasi, ei saa augusti eest kuidagi veel arvet üleval olla, seega on selles osas kliendi kommentaaris ebakõla,“ kommenteeris olukorda ettevõtte esindaja.

Otsus: Eksitav. Kirjeldatud juhtum leidis nii 220 Energia kui ka Eleringi kinnitusel küll aset, kuid mitte sellise tulemusega nagu on kirjeldatud postituses. Elektrit välja lülitades ei pea kliendid ikka oletusliku tarbimise eest maksma.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid