Juba tema eelmine maakeeles ilmunud teos „Kütkestav kurjus“ pälvis korraliku aplausi ning „Valetajate klubi“ on vähemalt samal tasemel, kui mitte paremgi.

Olgu öeldud, et nagu viimasel ajal ikka, kirjutatakse krimkasid peamiselt naistele, ent sedavõrd osavalt, et mehedki haaravad neist kinni. „Valetajate klubi“ on naistest, rikastest ja ilusatest või neist, kes tahaks säärased olla. Ja nende lastest.

Colorado erakool. Õppemaks on kõrge, mistap lapsevanemad võivad ka nõuda ja olla rahulolematud, kui tütar ei valita üheksandike missiks – et mis mõttes, kui ta ju on kõige kenam... Eks võsukestel ole samuti vabadusest omamoodi arusaam. Elu olgu piiramatu – pole ju probleemi teismelisena seksida, pidutseda ja mõnuaineid tarvitada, sest kes sind karistab?

Peategelasneidised on samas ka kõvad jalgpallurid, üritavad saada ülikooli spordistipendiumi, ja mitte seetõttu, et raha napiks, aga tähtis on prestiiž. Neil on tore, kuid samas ka seksikas treener, kes on südamega asja juures. Nojah, võtab eratundide eest küll korralikku raha, aga kes seda ikka loeb, kui tasku kupüüridest punnitab. Ainult et emad on seksika treeneriga rohkemgi seotud – üks armastab teda, teine tahab ja kolmas vajab. Emad, muide, elavad samavõrd vabalt kui tütred. Puudust pole nagu poleks homsetki.

Ühel halvav päeval ärkab Natalie autos, peos endise kallima lips. „Natalie väljus autost ja kissitas silmi... Ta läks mööda jälgi koolimaja poole... Natalie läks kõhklevalt aeglaste sammudega topeltuste juurde, mis avanesid korvpalliplatsile... Ukse lähedal oli hunnik riideid ja katkisi kehaosi liikumatuna keset vereloiku... Mida kuradit ma tegin?“

Eelnev lõik pärineb raamatu algusest ja järgnevad leheküljed viivad minevikust tulevikku liikudes olevikku. Mis, pagan, toimus, et saalist kantakse välja kaks vigastatut ning kus on tõde, kui kõik on vale?



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid