Gorbatšov tahtis remonti, ent põhjustas revolutsiooni. Kaitses sotsialismi, aga sai kapitalismi sangariks

NSVL-i ekspresidenti hinnati tema elu viimastel kümnenditel rohkem läänes, ent ta elas surmani Venemaal.

91-aastaselt surnud Mihhail Gorbatšov läks ajalukku, näidates, et rahumeelsel viisil võimult lahkuda ja tsiviileluga kohaneda on võimalik ka endistel NSVL-i ja Venemaa juhtidel. Läänemaailmas mälestatakse teda kui Nõukogude Liidu tahtmatut lõhkujat, kes lõi eeldused Saksamaa ühendamiseks ja Ida-Euroopa vabastamiseks.

Protsessi lähemalt näinud idapoolsemates riikides on mälestus keerulisem, sest meenutatakse ka liidu lagunemisele eelnenud verevalamisi Kaukaasias ja Balti riikides. Vene ametlik ideoloogia nägi impeeriumi lõhkujat mõistagi negatiivses valguses, ehkki Nõukogude Liidu viimase juhi surma puhul pidas lühidat kaastundeavaldust vajalikuks ka president Vladimir Putin.