Stalnuhhini ja teiste Kremli-meelsete poliitikute karjäärile tuleb Eesti poliitikas lõpp teha.

Põhiline Eesti venekeelset elanikkonda poliitikas esindav erakond on seni olnud Keskerakond. Stalnuhhin oli 2019. aasta riigikogu valimiste nimekirjas 17. kohal. Kravtšenko, keda solvas Vene sõjalaeva ebatsensuursesse kohta saatev embleem Eesti presidendi T-särgil (aga mitte Venemaa sissetung Ukrainasse), oli number 46. Vastavalt number 3 ja 6 olid Mihhail Kõlvart ja Yana Toom, kes pole eestimeelsetelt valijatelt päris punast kaarti saanud, sest on mõnevõrra taktitundelisemad või kavalamad.

Kui Keskerakond Stalnuhhini „teenetest“ loobub, nagu oleks õige ja Eesti rahva vastu viisakas, jääb tal üleriigilisse poliitikasse pääsemiseks kaks teed: proovida õnne üksikkandidaadina või luua oma Kremli-meelsete nimekiri. Kummagagi suurt edušanssi pole, näiteks eelmistel valimistel tegi ta mitte suure staari, vaid lihtsalt tubli tulemuse (Ida-Viru valimisringkonnas 2563 häält).

Keskerakond aga võib tulevastel valimistel saada kehvema tulemuse kui tavaliselt, sest stalnuhhinite ja kravtšenkote sõnavõtud peletavad eemale erakonna eesti valijaid. Ja sellega ei pruugi muutused Eesti poliitväljal piirduda, kui Eesti venelased ei tee endale selgeks, miks siin Putini fännimist enam üldse ei aktsepteerita. Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas kirjutas eile Eesti Päevalehe Arvamusveebis, et pärast Stalnuhhini sõnavõttu sai lõplikult ja rõhutatult selgeks, miks peab pikema jututa võtma mittekodanikelt kohalike omavalitsuste valimise õiguse. Sel seisukohal on nüüd kindlasti rohkem toetajaid, kui oli enne Stalnuhhini soolot.