Rootsi valimiste põhiteemad on hinnatõus ja jõugusõjad

Peljatud Rootsi Demokraadid mõjutavad paremparteide poliitikat ka siis, kui neid valitsusse ei lasta.

Kui Rootsi parempoolsete lootused pühapäevastel valimistel täituvad, võib riigi poliitikas pikalt kestnud patiseis ja segadus asenduda millegi stabiilsemaga. Igal juhul jaguneb poliitiline mõjuvõim nüüd uute mängureeglite järgi, mitte nii nagu kaheksa või neli aastat tagasi. Peamine muutus puudutab parempopulistlikku Rootsi Demokraatide (SD) parteid. 2010. aastal esimest korda parlamenti pääsenud erakonnaga ei tahtnud alguses keegi koostööd teha, sest partei kunagised seosed neonatslike liikumistega tundusid teistele poliitikutele liiga problemaatilised.

Ka siis, kui SD 2014. aastal oma toetust kahekordistades kolmandaks parteiks tõus, otsustasid peavoolu paremparteid pigem leppida sotside juhitud vähemusvalitsusega. Järgmistel valimistel parandas SD oma seisu veelgi, mispeale paremblokk lagunes. Sinna kuulunud tsentristid ja liberaalid liitusid esialgu koguni sots Stefan Löfveni juhitud koalitsiooniga, pärast selle lagunemist loovutas too kokkuvõttes peaministrikoha Magdalena Anderssonile.