11.09.2022, 09:00

Indrek Tarand: Meri ei loobunud oma kirgedest ka presidendiametis

Legend räägib, et kui Lennart Merile esitati Jaak Jõerüüdi Helsingi suursaadikuks määramise paberid, siis rebis president need sõna lausumata puruks ja lausa trampis rebitud lehtedel. Miks?

Indrek Tarand

ajaloolane

Lennart Meri ja Ülo Nugis. 1992. aastal olevat Lennart Meril tekitanud paksu verd, et president Meril ei sobinud Soome suursaadiku kohalt iseennast tagasi kutsuda, mistõttu kirjutas paberitele alla riigi n-ö teine mees Ülo Nugis.

FOTO: MAALEHE ARHIIV | Delfi Meedia

1992. aasta varasuvel oli käivitunud muude protsesside seas ka presidendi valimise kampaania ja Tartus Vanemuise teatris esines puupüsti täis saali ees Lennart Meri. Vana Pätsu-aegse kombe kohaselt olid tal ka kaks „volimeest“ kõnelemas, need olid Jüri Luik ja Ain Kaalep. Mäletan, et Kaalep kiitis presidendiks pürgivat Meri väga veenvalt, aga lisas siis märkuse: „Kuid see ei tähenda, et inimesed peaksid toetama riigikogu valimistel Isamaad. Kaugeltki mitte, neil on küll parim presidendikandidaat, ent nende muu poliitika kopitab konservatiivsusest.“

See fraas ehk ei rõõmustanud teist volimeest Jüri Luike, aga Meri oli pigem uhke, et Kaalep niimoodi postuleeris. Sest Meri tunnetas ennast (ja õigustatult mitmes mõttes) kui parteidest ülemal seisvat isikut, riigimeest, kui nii võib ütelda. Aga võib ka ütelda, et Kaalep eksis. Sest just tänu sellele, et Isamaa ja Mõõdukad said riigikogus enamuse ning moodustasid valitsuse, sai Lennart Merist ka president, sest kodanikkonna käest sai Arnold Rüütel rohkem hääli kui Meri.

Kommenteeri Loe kommentaare (60)