JUHTKIRI | Keskerakond juhatas sisse palaganihooaja

Planeerimata detailid räägivad nii mõnigi kord ära kogu loo. Eile algas riigikogu esimese sügisistungiga uus poliithooaeg. Keskerakond kasutas seda ära, pakkudes nii tsirkust kui ka küttepuid.

Mõnisada Toompeale kogunenud inimest, valdavalt parteilased ise, väljendasid pahameelt, et hinnad tõusevad. Käes olevad loosungid kutsusid üles alandama makse ja tõstma pensione – tavaline populism. Vähemalt ühe loosungi tagaküljelt võis aga näha, et sõnumikandja oli valmistatud kohvimasina pakendist.

„Igale mehele pudel viina ja igale naisele kaine mees“ ei tohiks olla algava valimiskampaania põhiloosung.

Kümme punkti keskkonna peale mõtlemise ja taaskasutuse eest. Kümme miinuspunkti poliitkommunikatsiooni eest.

Just kohvimasinast on kujunenud keskne meem ühe endise valitsusliikme, varasema haridusministri keskerakondlase Mailis Repsi ametist viinud korruptsiooniprotsessis. Rõhutada, et nende erakonna võimuga käib kaasas omastamiskultuur, ei olnud keskerakondlastel (või nende mitteliikmest toetajal - plakat ei pruukinud olla tingimata keskerakondlase oma) just kõige parem mõte.

Mõtleva valija jaoks võiks ta olla siiski hea meeldetuletus: nimelt Keskerakond on suutnud ajada heaperemehelikkusest nii kaugel olevat poliitikat, et ka kõige tugevama majanduskonjunktuuriga 2019. aastal ei suudetud riigi raha vastutustundetu külvamise tõttu Eesti eelarvet ots otsaga kokku saada.

Paraku võime karta, et meid ootavadki järgmisel poolaastal ees loogikavabad loosungid, mis ei pärine üksnes kunagiselt ninasarvikuparteilt. Isamaa erakond surub nui neljaks läbi peretoetusi, mis viiksid eelarvest sadu miljoneid. Raha, millele katet ei ole. Reformierakond ja SDE tõotavad saada Isamaa arutus laristamises vaikivateks kaassüüdlasteks. Kaja Kallase õigustus koalitsioonilepingut sõlmides ei ulatunud kaugemale tõdemusest, et teine kooslus raisanuks rohkem.

EKRE-sse on populism juba vaikimisi sisse kirjutatud. Soovitame vaadata veebist Eesti Päevalehe faktikontrolli ja sagedust, millega partei juhid otse valetades vahele on jäänud.

Võib mõista, et inimeste hirm ja mure lähituleviku pärast loovad valimiste eel hea pinnase poliitfolkloori kuuluvateks avantüürideks, nt „Igale mehele pudel viina ja igale naiseke kaine mees“. Seejuures on Keskerakonna stiilis puude loosimise üritused veel suhteliselt ohutud, kuigi õõnestavad oma naeruväärsusega päriselt vajalikku poliitdebatti. Just valitsejatel ehk päris rahakotivalvuritel lasub moraalne vastutus kõigile meeldida üritava rahakülviga mitte kaasa minna.

Vahest pole veel liiga naiivne kutsuda poliitikuid üles näitama sisemist vastutustunnet.