Aserbaidžaan ründas Armeeniat ka pärast relvarahu, Kreml ja lääs hoiavad tagaplaanile

Kahe riigi tüli pidi taltsutama 2000 Vene rahuvalvajat, aga neist on sama vähe märke kui rahust.

Ööl vastu esmaspäeva Armeenia-Aserbaidžaani piiril puhkenud lahingute ulatust on veel raske hinnata, ent mõnes mõttes paistab olukord isegi ähvardavam kui 2020. aastal toimunud paarikuises Mägi-Karabahhi sõjas. Seekord pommitasid Aserbaidžaani väed tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi asemel Armeenia suveräänset territooriumit. Armeenia teatel üritas vastane ka jalaväega mitmes suunas üle piiri rünnata.

Ehkki mõlema vaenupoolega suhtleva Venemaa väitel alustati esmaspäeva hommikul vastastikust relvarahu, kaebasid armeenlased ka pärast seda rünnakute üle, mis olid küll väiksema intensiivsusega kui öösel. Peaminister Nikol Pašinjan kinnitas parlamendile, et hukkunud on vähemalt 49 Armeenia sõdurit ja see arv tõenäoliselt kasvab. Aserbaidžaani kaitseministeeriumi sõnul on Armeenia hukkunute arv vähemalt 200 inimest. Ka viis tundi pärast vaherahu jõustumist kinnitasid armeenlased vastase suurtükitule ja jalaväerünnakute jätkumist.