Pärn-Lee sõnul saavad nad aru avalikkuse suurest huvist. „Pingutame, et leida vastused tekkinud küsimustele ning pakkuda välja ka lahendused,“ lubas konkurentsiameti juht.

Rääkides ülikõrgest elektrihinnast 17. augustil, kinnitas Pärn-Lee, et tootmisvõimsusest siis puudust polnud. „Kui Nord Pooli süsteem oleks olnud paindlikum, siis ei oleks hind selliseks kujunenud,“ ütles ta.

17. augustil tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas 682,05 euroni megavatt-tunni eest, seejuures ühel tunnil, kella 18–19 vahel, lausa 4000 euroni. Elektrihinna rekordilise kasvu tõttu algatas konkurentsiamet analüüsi, et tuvastada hinnatõusu põhjuseid. Esialgu loodeti see uuring ellu viia kuu ajaga.

Peale elektrienergia on tunduvalt tõusnud ka gaasi-, puiduhakke- ja teiste energialiikide hinnad, mille tulemusel on hüppeliselt suurenenud konkurentsiametile esitatud hindade muutmise avalduste hulk.

Pärn-Lee sõnul on toimuv murettekitav. „Amet ei saa otseselt paljudel juhtudel hulgimüügi tasandi ettevõtjate tegevusse sekkuda,“ ütles ta. „Kuigi riik on kodutarbijatele taganud kompensatsioonmehhanismid, ei tohi unustada, et tänases olukorras on oluline tagada Eesti majanduse konkurentsivõime tervikuna ja energiakandjate kiire hinnatõus lööb ka ettevõtjaid valusalt,“ lisas ta.

Konkurentsiameti juhi sõnul lähtuvad nad seadusest ning kooskõlastavad hinnamuudatused vaid juhul, kui need on põhjendatud.

Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee sõnul tingivad viimase aja järsud hinnatõusud vajaduse tähelepanelikult jälgida ja vajadusel analüüsida ka elutähtsate teenuste turgude konkurentsiolukorda. Seaduse kohaselt on elutähtsad kõik teenused, mille tarbimisega on elanikkond harjunud.

Konkurentsiamet on fookusesse võtnud peale juba mainitud elektri-, gaasi- ja hakkepuidu turgude ka autokütuste ning toidu jaemüügiturud. Olulise turujõuga ettevõtjad ei tohi unustada, et neil on kohustus oma turujõudu mitte kuritarvitada, muu hulgas ei ole lubatud rakendada ebaõiglasi hindu või muid ebaõiglasi äritingimusi. Oluline on ka see, et jaemüüjad ei käituks ebaõiglaselt toidutoojate suhtes, sest toidutootmise toimimine on kriisiajal eriti tähtis.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi-, elektri-, maagaasi, kaugkütte, posti-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennundus- ja sadamavaldkondades.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid