FAKTIKONTROLL | Kas Eesti elektrihind oli euroliidu viie odavaima seas, nagu väitis Kaja Kallas?
(336)Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Kaja Kallase väide, et 5. septembril oli Eesti elektrihind teistest Euroopa riikidest madalam?
TSITAAT. Ebastabiilse geopoliitilise olukorra mõjul on energiahinnad Euroopas teinud rekordtõusu, mis mõjutab tarbijaid kõrgete elektrihindade näol.
Reformierakonda kuuluv peaminister Kaja Kallas väitis 5. septembri „Aktuaalse kaamera“ saates, et „Eesti hind Euroopaga võrreldes on viiendaks kõige madalam, ehk siis kõikidel teistel kahekümne kahel riigil on meist kõrgem elektrihind.“
KONTROLL. Kallase väitest saab välja lugeda, et ta võrdleb Eestit Euroopa Liidu 27 liikmesriigiga, kellest 22-l olid tema sõnul sellel kuupäeval Eestist kõrgemad elektrihinnad. Kontrollime, kas Euroopa Liidu statistika kinnitab, et elektrihind Eestis oli tõesti antud kuupäeval üks Euroopa Liidu madalamaid.
Siinkohal tuleb välja tuua, et elektri börsihinnad on olnud viimastel kuudel väga ebastabiilsed ning varieerunud päevast päeva, reageerides geopoliitilistele sündmustele ning energiaeksportijate käikudele. Selle tõttu on keeruline jaotada riike elektrihindade järgi ritta. Antud kontrolli kontekstis vaatame aga elektrihindu päeval, mil Kaja Kallas esitas oma väite, ning ka kaks päeva varem, et luua seeläbi võrdlusmoment.
Siinkohal tuleb välja tuua, et elektri börsihinnad on olnud viimastel kuudel väga ebastabiilsed ning varieerunud päevast päeva reageerides geopoliitilistele sündmustele ning energiaeksportijate käikudele.
Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) koondab enda alla Euroopa Liidu 39 põhivõrguettevõtjat, kes kauplevad börsil elektriga. Nende poolt on koostatud statistika, mis annab ülevaate EL riikide igapäevastest keskmistest elektrihindadest ühikutes €/MWh. Sellele toetudes vaatleme, millised olid hinnad 3. ja 5. septembril Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega.
Statistikas on välja toodud 26 Euroopa Liidu liikmesriigi andmed, puudu on vaid hinnad Luksemburgi kohta. Andmeid uurides selgub, et 5. septembril oli kõrgeim elektrihind Šveitsis (480€/MWh) ning madalaim Portugalis ja Hispaanias (189€/MWh). Keskmine hind Eestis oli antud kuupäeval sarnaselt Soomega 366€/MWh.
Kui jaotada riigid vastavalt hindadele järjekorda, selgub et seitsmes liikmesriigis (Hispaania, Portugal, Poola, Rootsi, Taani, Holland, Belgia pluss EL-i mittekuuluv Norra) oli elektrihind antud päeval madalam kui Eestis. Vaadeldes eelnevaid kuupäevi on märgata sarnast mustrit, kus kõrgemad hinnad on Balkani poolsaarel ning Kesk-Euroopas, samal ajal kui Balti riikides ja Soomes on keskmisest veidi madalamad hinnad.
Kui jaotada riigid vastavalt hindadele järjekorda selgub, et seitsmes liikmesriigis (Hispaania, Portugal, Poola, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia) oli elektrihind antud päeval madalam kui Eestis.
Vaadeldes 3. septembrist pärinevaid andmeid, ilmneb et antud kuupäeval oli elektrihind börsil üle Euroopa tunduvalt madalam. Kõrgeim oli hind Itaalias (481€/MWh) ning taaskord madalaim Portugalis ning Hispaanias (119€/MWh). Keskmine hind Eestis oli antud kuupäeval üks madalamaid Euroopas (160€/MWh).
OTSUS. Riike sellel kuupäeval järjekorda jaotades, selgub et Kallase väide pidas paika ning Eestis oli tõesti viies kõige madalam keskmine elektrihind Euroopa Liidus. Vaid neljas riigis (Portugal, Hispaania, Rootsi, Soome) oli antud kuupäeval hind madalam kui Eestis.
Kaja Kallasel oli õigus, et võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis keskmisest veidi madalamad hinnad. Eesti elektrihind ei ole küll iga päev madaluselt viies, ent kolmandal septembril tõesti oli.
Pigem tõsi.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
