Peterburis mässavad kohalikud poliitikud Putini vastu vere hinnaga

Peterburi Smolnõi linnaosavolikogu koosolekutel on plahvatanud pomm, möllanud Kremli-meelsed huligaanid ja märulipolitsei. Volikogu seisab avalikult Putini vastu, et näidata: rahvas pole üksi.

Peterburi linnaosa rahvasaadikud nõudsid septembri algul Putini tagandamist ja riigireetmises süüdistamist, misjärel tegi kohe sama üks Moskva volikogu. Volikogu liige Nikita Juferev rääkis Meduzale mässu tagamaadest ning selgitas, et Peterburis ja Venemaal laiemalt on hoolimata Kremli propagandast palju sõjavastaseid.

Aastaid avalikult Putini autokraatiaga võidelnud rahvaesindajad on seetõttu tunda saanud vägivalda ja repressioone.

Majandusteadlane Juferev tuli poliitikasse 2019. aastal Peterburi viimaste kohalike valimiste aegu. Tema jutust ilmneb, et Venemaa suuruselt teises linnas leidub tegelikult palju inimesi, kes propagandale ei allu. Märtsi alguses tuli poliitikute kokku kutsutud sõjavastasele avatud koosolekule sadakond inimest, pärast septembri algul tehtud avaldust on volinikud saanud tuhandeid toetuskirju. Aastaid avalikult Putini autokraatiaga võidelnud rahvaesindajad on seetõttu tunda saanud vägivalda ja repressioone.

Kiri Putinile

Juferevi sõnul pole Venemaa riigiduuma liikmete hulgas kedagi, kes julgeks Putini vastu sõna võtta, ja kuna inimesed muretsevad riigis toimuva pärast, on kohalikud poliitikud pidanud rahva esindamise enda kätte haarama. Kogu Venemaa poliitiline väli on tema sõnul „puhastatud“: opositsionäärid on riigist lahkunud või on nad vangistatud. Smolnõi omavalitsus, kus Venemaa valitsuspartei Ühtne Venemaa esindajad on vähemuses, on seetõttu enda õlule võtnud ka föderaalküsimuste arutamise.

2020. aastal jõustus Venemaal põhiseaduse muudatus, millega nulliti Putini varasemad ametiajad, võimaldades tal jääda presidendiametisse 2036. aastani. Muudatuse vastuvõtmise ajal pöördus Smolnõi volikogu kodanike poole sõnumiga, et parim muudatus oleks Putini tagasiastumine.

Veebruari lõpus hakati sõjavastastel miitingutel inimesi valimatult peksma, siis otsustasid volikogulased, et kooskõlastamata tegevus on ohtlik.

„Ja kui „erioperatsioon“ algas, viisime 24. veebruari hommikul sisse avalduse sõjavastaseks miitinguks Smolnõis. Väga kiiresti ja karmilt öeldi meile ära, meid kutsuti vestlusele prokuratuuri, mõne meie kaaskorraldaja vastu algatati juhtum, nii mõnigi lahkus Venemaalt.“

Kui veebruari lõpus hakati sõjavastastel miitingutel inimesi valimatult peksma, otsustasid volikogulased, et kooskõlastamata tegevus on ohtlik.

„Rahvasaadikutena pidime otsima kindlamaid viise oma seisukoha väljendamiseks, et mitte inimesi ohtu seada,“ sõnas Juferev.

Nad otsustasid 2. märtsil ringkonna avalik koosoleku korraldada, mis on omavalitsuse seaduslikus pädevuses ja kuhu tohivad tulla kõik inimesed.

„Rahvast tuli üllatuslikult palju, umbes sada inimest. Meie selja taga oli suur hulk märulipolitseinikke ja politseikaubikuid. Sellistel tingimustel võtsime häälteenamusega vastu vallavolikogu kirja Putinile, et „erioperatsioon“ tuleks lõpetada.“

Selleks ajaks oli ilmunud statistika, et Ukrainast on lahkunud miljoneid inimesi, dokumenteeritud oli tuhandete tsiviilisikute hukkumine ja nende hulgas oli sadu lapsi.

Meie selja taga oli suur hulk märulipolitseinikke ja politseikaubikuid.

„Tutvustasin seda statistikat kirjas, mille saatsin Putinile, nõudes, et ta annaks korralduse sõjaline operatsioon humanitaarkaalutlustel lõpetada.“

Kirjale tuli presidendi administratsioonilt lakooniline vastus: „Teie ettepanekut on kaalutud.“ Augustis sai volikogu liige Dmitri Baltrukov koosoleku korraldamise eest noodi „sõjaväe diskrediteerimise“ pärast. Baltrukovi üle pole veel kohut peetud.

Volikogu tahab kõhklejatele näidata, et nad pole üksi

Kuna Putini poole pöördumine oli olnud oodatult tulutu, otsustati avalik kiri saata ka riigiduumale. Korraline koosolek määrati 7. septembriks, mis ametliku päevakorra kohaselt kutsuti kokku ülekäigurada puudutavate küsimuste lahendamiseks. Aga peale selle otsustati kutsuda parlamenti üles presidenti ametist vabastama. Tagandamise aluseks peeti riigireetmist.

„Meie hinnangul sobib see praeguse presidendi juhtumiga. Kirjutasime, et Vladimir Putin kujutab endast ohtu Venemaa ja selle kodanike julgeolekule.“

Järgmise nädala jooksul esitati volikogulastele süüdistus sõjaväe diskrediteerimises ja kohus algatas vallavolikogu laialisaatmise menetluse.

Juferevi sõnul ei looda volikogu naiivselt, et suudab riigivõimu mõjutada. Ent kuna venelasi ümbritseb riikliku propaganda infomull, mis veenab, et kõik on Putini poolt, võtsid kohalikud poliitikud eesmärgiks inimestele näidata, et nad ei ole üksi ning et on terve omavalitsus, mis on vastu praegusele valitsusele ja selle poliitikale.

Kohalike poliitikute eesmärk on inimestele näidata, et on terve omavalitsus, kes on vastu praegusele valitsusele ja selle poliitikale.

„Peamine muutus peab toimuma inimeste mõtetes,“ selgitas Juferev.

8. septembri öösel sai Juferev SMS-i, et teda oodatakse politseijaoskonnas.

„Hommikul läksime juristiga sinna selgitusi andma. Järgmisel nädalal mõisteti meid kõiki süüdi „diskrediteerimises“ (selgitamata, mida see tähendab) ja trahviti. Kuid usume, et me ei teinud midagi ebaseaduslikku – tulime koosolekule ja täitsime oma volitusi. Meie advokaat ütleb, et tavalises kohtus see juhtum ei pädeks.“

Poliitiline küsimus

Juferevi sõnul volikogu liikmed mõistavad, et tegemist on poliitilise küsimusega ja trahve ei tühistata. Kirja peamine mõju olevat aga juba avaldunud – Juferevi sõnul ei ole ühelegi volikogu aktsioonile järgnenud seesugust toetusavalduste lainet, nagu järgnes nüüd. Toetuskirju saatvat tuhanded inimesed. Kirjutatakse tänusõnu ja pakutakse isegi trahvide tasumist.

„Isegi Ühtse Venemaa liikmed ise aitavad meil seda kirja levitada, kirjutades, millise õuduse on Smolnõi omavalitsuse liikmed välja pakkunud ja miks nad sellega nõus ei ole.“

Järgmisel päeval pärast Smolnõi volikogu kohtumist tegi sarnase avalduse Moskva Lomonossovski rajooni volikogu.

Nad selgitasid Putinile, miks ta Venemaale ei sobi ja miks tema meetodid on aegunud ega tööta.

„Nad kirjutasid ilusa ja elegantse kirja, kus selgitasid Putinile endale, miks ta Venemaale ei sobi ja miks tema meetodid on aegunud ega tööta.“

Peterburi Semjonovi munitsipaalringkonna volikogu liige Ksenia Torstrem saatis 12. septembril kogu Venemaa omavalitsuste liikmetele avalduse, et Putin tagandataks.

„Minu teada on sellele alla kirjutanud juba rahvasaadikud 35 omavalitsusest. Kokku on sel umbes 70 kontrollitud allkirja,“ ütles Juferev eelmisel nädalal.

Koosolekul plahvatas pomm

Juferevi sõnul rahvasaadikud küll mingil määral kardavad kriminaalkaristust, kuid aastatepikkune võitlus Kremliga on neile andnud „lahingukarastumuse“. Koosolekutele on saadetud nii märulipolitseid kui ka valitsusmeelseid huligaane.

„Meie koosolekutel oli kaklusi, sest tituški [valitsusmeelsed huligaanid] tulid sinna ja üritasid meid survestada.“

Kremli kritiseerimise eest on Smolnõi rahvasaadikud pidanud maksma verega. Eelmise aasta 4. augustil plahvatas volikogu koosolekul koguni lõhkeseadeldis ja neli inimest sai vigastada.

„Seetõttu ei ole trahv minu arvates halvim, mis juhtuda saab. Plaanime tööd jätkata ja levitada oma õigustatud nõuet, et Vladimir Putin tagasi astuks.“

Laialisaatmisprotseduur volikogulasi ei hirmuta, sest kestaks ilmselt kaua.

Pärast 7. septembri koosolekut lubas kohus volikogu laiali saata, mis ei ole esimene kord. Volikogu koosolekuid ja otsuseid on Juferevi sõnul juba umbes 30 korda üritatud ebaseaduslikuks kuulutada, ent selle liikmed on kohtutes näidanud oma tööd – koosolekute videosalvestisi, protokolle, kvoorumitõendeid – ja seni suutnud laialisaatmist vältida. Laialisaatmisprotseduur volikogulasi ei hirmuta, sest kestaks ilmselt kaua.

„Meie volitused lõpevad 2024. aastal ja tegevuse lõpetamine võtab aega mitu kuud. Kõigepealt on kohtuprotsessid, siis kõik edasikaebamised. Siis, kui otsus jääb jõusse, peab Peterburi kuberner [Aleksandr Beglov] oma otsuse langetama jne.“

Menetlus võib Juferevi arvates kesta 10–15 kuud, mille jooksul kavatsevad volikogulased korraldada veel palju koosolekuid.

„On selge, et see kõik on nagu tuuleveskitega võitlemine, kuid rahvasaadikud on sihikindlad. Me ei saa Venemaal kõike muuta, kuid peame parimal võimalikul viisil midagi ette võtma.“

Opositsioonisaadikute koalitsioon

2019. aastast on Smolnõis opositsioonisaadikute koalitsioon, nagu Nikita Juferev seda nimetab. Ringkonna 20 volikogulasest 12 on opositsionäärid, kaheksa on avalikult või varjatult Ühtses Venemaas (Venemaa võimupartei – toim). Aga selleks et linnaosavalitsust täielikult muuta, on vaja vähemalt 14 häält. Juferevi sõnul ei ole Ühtse Venemaa sabotaaži tõttu kolme aastaga õnnestunud volikogus süsteemset tööd üles ehitada, mistõttu on linnaosas haldusprobleeme.

„Meie [kohusetäitjast] juht on Grigori Rankov [Ühtne Venemaa]. Pehmelt öeldes ei ole ta parim inimene. Ta töötas vallas viis aastat ja kogus 2019. aastal poole vähem hääli kui nendele eelnenud valimistel. Ta kaotas need, inimesed ei hääletanud [enam] tema poolt. Ta segab pidevalt meie tööd, näiteks ei kirjuta alla meie eelarveversioonile.“

Kohalikel Ühtse Venemaa poliitikutel on Peterburis keerulised suhted, nende tegevus on killustunud, opositsioonisaadikutel seda muret pole.

„Meie meeskond sai elanikega tuttavaks: koputasime korteriustele, jagasime visiitkaarte, arutasime nende probleeme. Ühtse Venemaa omavaheliste tülide taustal tulid inimesed ja hääletasid meie poolt,“ ütles Juferev.