Pärt Uusbergi muusikavalikut kuula siit (kolm lugu kuuldavad allpool). Uusberg selgitab oma muusikavalikut järgnevalt:

Arvo Pärt „Festina lente“

Arvo Pärdi muusika on mulle oluline olnud alates ajast, kui õppisin gümnaasiumis. Ikka ja jälle puutun tänase päevani kokku tema loominguga, kas siis dirigendina või kuulajana. Mulle on väga hingelähedane tema kõlataju, heli ja vaikuse vaheline tundlik side (ja palju muudki, mida taolise lühikommentaari formaadis ei ole võimalik väljendada). „Festina lente“ on vaid üks killuke tema loomingust, aga usun, et sobib kenasti kokku alanud sügisega.

Cyrillus Kreek „Reekviem“ 8. osa „Agnus Dei“

Cyrillus Kreek on mulle samuti heliloojana eeskujuks olnud pikka aega. Eriti hingelähedane on mulle tema vaimulik koorilooming: eesti vaimulike rahvaviiside seaded, Taaveti laulud ning justkui tema vaimuliku loomingu krooniks olev reekviem. Soovitan loomulikult kuulata seda teost tervikuna, aga viimane osa, „Agnus Dei“ on mu meelest eriti kuulamapanev.

Jean Sibelius „2. Sümfoonia“

Sibeliuse sümfooniad on midagi, mille poole olen samuti heliloojana alt üles vaadanud juba mõnda aega. Kunagi gümnaasiumi ajal lugesin Sibeliuse elulugu ja sellest ajast peale on kuidagi eriline side temaga. Samuti on side siit ilmast küllalt varakult lahkunud dirigendi Peeter Liljega, mistõttu soovitaksingi kuulata-vaadata Sibeliuse 2. Sümfooniat ERR arhiivist, kus juhatab Peeter Lilje.

Pjotr Tšaikovski „6. Sümfoonia“

Tšaikovski sümfooniaid imetlen samuti väga ja tema „6. Sümfoonia“ on kuidagi märgiline teos mu jaoks olnud samuti pikka aega. Selle sümfoonia 1. osa traagiline kulminatsioon on energeetiliselt ehk üldse üks võimsamaid „kaebelaule“, mis muusikaajaloos kunagi loodud.

Johan Sebastian Bach aaria „Schlummert ein, ihr Matten augen“ kantaadist „Ich habe genug“

Seda Bachi aariat sattusin kuulama möödunud suvel Haapsalu vanamuusika festivalil ja see jäi heas mõttes kummitama mind ning kuulasin pärast veel korduvalt.

Thomas Tallis „Miserere nostri“

Minu meelest üks ilusamaid näiteid renessanss-polüfooniast. Olen seda pala nii juhatanud kui ka laulnud ja sügavat rõõmu on mõlemad kogemused pakkunud. Sooviks, et see teos kestaks kauem.

Christobal de Morales „Parce mihi Domine“

Taevalikult rahustav muusika minu jaoks.

Tõnu Kõrvits „Kreegi vihik“ 8. osa „Ma vaatan üles mäele“

Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihiku“ viimane osa oli põhjus, miks otsustasin minna õppima tema juurde heliloomingut. Tänaseks päevaks olen selle muusikaga mõneti harjunud, aga meenub, kuidas see mind nii-öelda pahviks lõi, kui esimest korda kuulsin. Loodetavasti kuuleb ka praegu keegi seda esimest korda.

Mart Johanson „Ammu“

Mart Johansoni laulud on mulle lapsest peale korda läinud. Tema loomingut tajun kuidagi hästi hingepuhtana. „Ammu“ oli seejuures laul, mida kunagi kuulasin palju taoliselt kassetilt nagu „Põhja vahemäng“.

Radiohead „Like Spinning Plates“

Olgugi et ma ei kuula tänasel päeval üleliia palju midagi muud kui klassikaline muusika, on mind puudutanud see ansambli Radiohead laul ja olen seejuures imetlenud Tom Yorke`i sügavat musikaalsust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid