Naiste revolutsioon?

Septembri keskel puhkesid Iraanis 2019. aastast arvates ulatuslikemad rahutused. 13. septembril võttis Iraani moraalipolitsei Teherani tänavatel kinni oma vennaga jalutanud 22-aastase Mahsa Amini, süüdistades teda hidžaabi lohakalt kandmises. Jaoskonnas peksti Amini koomasse ja paar päeva hiljem suri ta haiglas.

Üle riigi tänavatele tulnud Iraani kodanikud, peamiselt naised ja noorem põlvkond, ei ole seekord nõus leppima millegi vähemaga kui režiimivahetus ja Iraanis teokraatia lõpetamine. Varem on meeleavaldustel sageli piirdutud reformide nõudmisega, sest valitsusvahetuse nõudmine võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, isegi surma.

Paljud iraanlased hakkavad jõudma järeldusele, et neil pole enam midagi kaotada.

Tundub, et paljud iraanlased hakkavad jõudma järeldusele, et neil pole enam midagi kaotada, kirjutab Briti päevaleht The Guardian. Ajalehega rääkinud Pariisis asuva Prantsuse riikliku teadusuuringute keskuse teadur Chowra Makaremi ütleb, et iraanlaste kannatuste karikas on täis.

„On punaseid jooni, mida [protestijad] ei tohi ületada, sest siis ootab surm, kuid praegu tundub, et hirmu eesriie on täielikult kadunud,“ märgib Makaremi.

Iraani kõrgeim usujuht ajatolla Ali Khamenei

Iraani naiste õigused on maailma kehvemate seas ja samal pulgal vähim arenenud riikidega. 1960.–1970. aastatel võitsid Iraani naised tollases parlamentaarses monarhias palju õiguseid, sealhulgas valimisõiguse, õiguse kandideerida valimistel ja õiguse lahutada. 1979. aastal võtsid islamiäärmuslased Iraanis revolutsiooniga võimu ja kehtestasid hulga seadusi naiste õiguste piiramiseks.

Šariaadiseadus kohustab Iraani naisi varjama oma juukseid ja kandma figuuri varjamiseks pikki avaraid riideid. Rikkujaid ähvardab avalik noomitus, rahatrahv või arest. Kuid mida aeg edasi, seda keerulisem on usujuhtidel olnud seadust jõustada ja üha rohkem naisi on hakanud kandma liibuvaid riideid, reieni ulatuvaid mantleid ja erksavärvilisi salle, kirjutab Reuters.

Ülikoolid ja ettevõtjad streigivad

Majanduskriis, lokkav poliitiline korruptsioon ja ranged sotsiaalsed reeglid on ühendanud iraanlased ajatolla Ali Khamenei juhitud valitsuse vastu. Meeleavaldused on kogu riiki puudutavate majanduslike ja poliitiliste probleemide tõttu toonud kokku seni kõige mitmekülgsema dissidentide rühma.

„Iraani rahvas on sanktsioonide tõttu majanduslikult kannatanud. Ja sellele majanduslikule survele on lisandunud pandeemia, mis on süvendanud tööpuudust,“ selgitab Makaremi.

Nafta on Iraani suurim rikkus ja just naftasektori toetus käivitas 1979. aastal revolutsiooni.

Surve avaldamine ei ole seekord piirdunud tänavarahutustega. Esmaspäeval kuulutas Iraani haridussektor välja üleriigilise streigi. Makaremi sõnul liitus streigiga vähemalt 15 kõrgkooli koos üliõpilaste ja õppejõududega. Suure kurdi elanikkonnaga (kurde on Iraani elanike seas ligi veerand) linnade ettevõtete omanikud on võimude hoiatustest hoolimata korraldanud üldstreigi.

Iraani naftatöölised on hoiatanud, et nemadki ühinevad, kui valitsus ei lõpeta meeleavaldajate mahasurumist. See oleks režiimile tohutu löök, sest seiskaks niigi vireleva Iraani majanduse täielikult. Nafta on Iraani suurim rikkus – just naftasektori toetus käivitas 1979. aastal revolutsiooni.

Hõisata on vara

Paljud eksperdid on aga hoiatanud režiimimuutuse ennustamise eest, sest liiga vara on öelda, mis sellises heitlikus olukorras edasi võib juhtuda. Senised rahutused on näidanud, et Iraani teokraatlikute valitsejate eliitjulgeolekuüksused suruvad vahendeid valimata kõik mässud maha.

Kümneid tapeti, tuhandeid arreteeriti ning teatati dissidentide piinamisest ja vägistamisest.

2009. aastal, kui süüdistused võltsitud valimistes tõid tänavatele miljoneid inimesi, avasid sõjaväelased rahvahulga pihta tule. Kümneid tapeti, tuhandeid arreteeriti ning teatati dissidentide piinamisest ja vägistamisest. 2019. aastal pälvisid nafta hinna tõusu vastased meeleavaldused veelgi jõhkrama vastuse – Reutersi andmetel tappis Islami revolutsiooniline kaardivägi 1500 inimest.

Iraani paramilitaarne revolutsiooniline kaardivägi, mida on varem kasutatud meeleavalduste vägivaldseks mahasurumiseks.

Septembrikuiseid meeleavaldusi pole nii jõuliselt maha surutud. Üks põhjus on protestijate strateegia. Pealinnas suurte meeleavalduste korraldamise asemel on protestijad otsustanud osaleda väikestel meeleavaldustel üle kogu Iraani, nii et politseijõud on hajutatud. Iraani inimõigulaste hinnangul on meeleavaldustel hukkunud vähemalt 76 inimest. Üle 1200 on arreteeritud, nende seas kümneid ajakirjanikke.

Makaremi märgib, et revolutsioonilist kaardiväge pole veel lähetatud, mis on toimuva radikaalsust silmas pidades ebatavaline. See ei tähenda, et valitsus istuks tegevusetult. Kolmapäeval teatas revolutsiooniline kaardivägi, et vastuseks meeleavalduste toetamisele korraldas Iraan õhurünnaku Põhja-Iraagis asuvatele kurdide militaarrajatistele, milles hukkus 13 inimest.

Vaatlejad nendivad, et Iraani võiks (demokaartliku) võimupöörde tuua 83-aastase ajatolla surm. Seda soovivad ka meeleavaldajad.

„Inimesed skandeerivad diktaatorile surma – režiimi legitiimsus on seatud kahtluse alla,“ selgitab Makaremi. Ajatolla pole meeleavaldustele reageerinud ja levib kuulujutte tema kehvast tervisest. 2014. aastal tehti riigi kõrgeimale usujuhile operatsioon eesnäärmevähi eemaldamiseks.

Uued sanktsioonid?

Kuni Venemaa tänavu kevadel Ukrainasse tungis, oli Iraan maailma kõige sanktsioneeritum riik. The Guardian kirjutab, et väidetavasti arutatakse nii USA kui ka Euroopa Liidu võimukoridorides lisasanktsioonide kehtestamist. Euroopa Liidu tasandil tekib see võimalus oktoobri keskel välisministrite ametlikul kohtumisel, kus on kavas avaldada ka uue Venemaa-vastase sanktsioonipaketi sanktsioonide loetelu.

22. septembril kuulutas USA rahandusministeerium meeleavaldajate peal kasutatud vägivalla pärast välja Iraani moraalipolitsei ja Iraani julgeolekuorganite juhtide vastased sanktsioonid. Ühtlasi laiendati iraanlastele saada olevate internetiteenuste kättesaadavust, sest Iraani valitsus piiras riigis paljude veebiplatvormide kasutamise. Miljardär Elon Musk teatas nädala alguses, et taotleb oma satelliitinternetisüsteemile Starlink erandit, et muuta oma internetiteenus Iraanis kättesaadavaks. See võimaldaks iraanlastel hoiduda riiklikust järelevalvest ja tsensuurist, vahendab Reuters.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid