Kui Tallinna Lauluväljak oma praegusel kujul 1960. aastal toimunud XV laulupeoks valmis, oli tegemist arhitektuuriliselt tõeliselt uuendusliku nähtusega, kus laulukaare katus ei toetunudki postidele, vaid seda hoidsid paigal silmale nähtamatud terastrossid konstruktsiooni sees. Selline justkui õhus hõljuv laulukaar vaimustas paljusid ning paljude toonaste peoliste säilinud mälestustest kumab imestus selle ehitise ilu ja uudsuse üle.

Meie laulukaar pole oma võlu kaotanud ka üle 60 aasta hiljem: lugejale on põnev teada, et kui lõunanaabrid lätlased hiljuti oma lauluväljakut – tuntud kui Mežaparksi laululava – uuendasid, siis käidi korduvalt kogemusi vahetamas just Eesti ekspertidega ning uuriti pikalt ja põhjalikult siinseid ehitisi. Muide, väga paljude kontserdikorraldajate arvates on Tallinna Lauluväljaku kompleks üks parima akustikaga vabaõhu kontserdipaikasid siin regioonis.

Iga kiitus on muidugi meeldiv, kuid tuleb tõdeda, et tehnilised ja logistilised lahendused on 1960. aastast hoogsalt edasi liikunud. Loomulikult on järk-järgult uusi võimalusi kasutusele võetud, kuid päris põhjalikku revisjoni moodsaimate lahenduste rakendamise osas tehtud pole. Suurimaks kitsaskohaks võibki pidada liikumisteede küsimust, mis võimaldaks ka suurürituste ajal rangete turvanõuete tingimustes Lauluväljaku ala läbida.

Sellest kohe järgmiseks on selge, et tegemist on linnaruumiliselt võrratult kasutamata võimalustega. Ühel küljel paikneb Kadrioru park, teisel Pirita tee promenaad ja Reidi tee promenaad, samuti lisandub planeeritav Klindipark. Tasub meelde tuletada, et Lauluväljakul ootab pealinlasi ja linna külalisi kakskümmend kolm hektarit pargiala. Põnev maastikuarhitektuur ning hästi läbi mõeldud ühendusteed võiksid tekitada täiesti uue kvaliteediga avaliku linnaruumi.

Logistiliste lahenduste keerukus

Seesuguse ühendatud linnaruumi tekkeks peavad inimeste liikumisteed saama loogiliselt ja mõistlikult planeeritud, pakkuma nii jalakäijale kui ka jalgratturile turvalist, kuid sealjuures ka visuaalselt meeldivat teekonda. Jalutuskäigu ja rattasõidu ajal on enamasti aega ka ringi vaadata ning ümbrust nautida, mis tähendab, et erinevad pinnavormid, taimestik ja muud elemendid tuleb panna silma rõõmustama, et tekiks tahtmine seda teekonda ikka ja jälle ette võtma.

Tuleb tõdeda, et jalakäija- ja ratturisõbraliku ruumi loomisel peab Lauluväljakul arvestama ka päris suurte masinatega. Suurüritused – laulupeost rokk-kontserdini – ei saa kuidagi toimuda rasketehnikata, mis kogu vajaliku inventari aitab kohale tuua ning üles seada. Selline tehnika – veoautod, haagised, kraanad, tõstukid, jne – peab aga kuskilt Lauluväljakule pääsema ning ürituste toimumise perioodil ka kuskil parkima. Täpselt sama lugu on kogu muu inventariga, mida tuleb kusagil ladustada. Näiteks laulupeo pingid 10 000 inimesele võtavad omajagu ruumi. Loodetavasti on võimalus neid küsimusi lahendada maa-aluste korruste rajamisega, sest tõepoolest, laoruumid ei pea ju asuma seal, kus võiks olla hoopis mõnus mänguväljak või piknikuplats, need võivad selle all olla.

Heade ideede ootuses

Lauluväljaku ala uuendamise plaan on ambitsioonikas, kuid samas vastutusrikas, sest tegemist on ajaloolise ja kultuurilise sümbolobjektiga. Lähteülesande koostamisse kaasatud väljendasid rahulolu põhjaliku eeltöö osas – mis annab põhjust uskuda, et võistlevad ideed rajatakse tugevale pinnasele.

Konkurss kestab veel poolteist kuud ning juba käesoleva aasta lõpus plaanime jagada tulemusi avalikkusega. Loodetavasti on inspiratsioon võistlejatele lahke ning näeme palju nutikaid ideid.

Ülevaade ideekonkursist

Arhitektuurivõistlus Tallinna lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni leidmiseks on vormilt ühe-etapiline avalik ideekonkurss, mille võidutöö on aluseks lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasistel planeerimis- ja projekteerimistegevustel. Võidutöö valib laiapõhjaline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna linna, Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad. Linna partner võistluse korraldamisel on Eesti Arhitektide Liit. Võistluse auhinnafond on 43 000 eurot ja võistlustulemused selguvad 2022. aasta lõpuks. 

Ideekonkursi materjalidega saab tutvuda riigihangete registris: „Lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss„, viitenumber 238660.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid