16.10.2022, 10:00
Katkend Siim Kallase raamatust. 2. osa. „Kui kuulsin, et mõnes korteris tuleb kraanist sooja vett, arvasin, et see on nali.“
(30)Käin igal aastal korra Suure-Jaani surnuaial, mille tagumises servas on üks väike hauaplats. Vanasti käisin seal koos vanematega, hiljem koos Kristiga. Sinna on maetud kaks väikest tüdrukut, üks kolmeaastane, teine aastane. Minu vanemate lapsed. Surnud aastal 1944. Nad surid ühel ja samal päeval. Kõik, kellel on olnud väikesed lapsed, kujutavad selle tragöödia suurust ette.
Kui Kallaste perekonda ilmus poisslaps, oli see sõprade ja tuttavate jaoks suur pidu, vanematest rääkimata.
FOTO: | Delfi Meedia
Sündisin 2. oktoobril 1948, neli ja pool aastat enne Stalini surma ning kolm ja pool aastat pärast teise maailmasõja lõppu. Varasema tragöödia tõttu oli minu sünnil minu vanemate ja nende rohkearvuliste sõprade jaoks eriline tähendus.
