Valev Mägi: Saksamaal pandi endised vangid jalgrattakultuuri edendama. Jagan ideid ka Tallinnale

Olen erivajadusega inimene - mul on ainult üks käsi. Kuid sellegi poolest keeran ma nii autorooli kui sõidan jalgrattaga pikki vahemaid, olen käinud rattasadulas istudes isegi Euroopa suurimal palverännakul.

Mulle meenub siinkohal lahendus, mida kohtasin Bonnis, kui aastaid tagasi Saksamaal elasin. Linnakodanikuks registreerides anti mulle patakas vouchereid, mis andsid prii pääsu paljudesse muuseumidesse ja avalikesse kohtadesse, isegi spaadesse. Nö wilkommen paketid.

Seal samas linnavlaitsuses rippus uhkelt plakat, mis tutvustas Bonni kui jalgrattalinna, muus seas juhatati, kust on võimalik endale ratas hankida. Selleks oli ellu kutsutud sotsiaalprojekt, mille käigus koguti kokku mahajäetud omanikuta rattad sildade piirete, postide küljest ja mujalt.