Roberts Rasums: Venemaa majanduse kokku kukkumine võtab loodetust kauem aega, aga kokku see kukub

Ükski suurt sõda pidav riik ei saa hakkama ilma kulutuste kiire kasvuta. Eelarvepuudujäägi katmiseks tuleb kas laenu võtta või oma valuutareserve kulutada. Pärast lääneriikide sanktsioone, mis külmutasid ligikaudu poole Venemaa rahareservidest välispankades, jäi Venemaale endiselt ligikaudu 300 miljardi dollari suurune valuutareserv, millest nüüdseks on kulutatud üle 75 miljardi dollari.

Ent nagu ei täitunud Venemaa kiire võidu prognoos, ei ole täitunud ka ennustused Venemaa majanduse kiireks kokkuvarisemiseks Lääne sanktsioonide tõttu. Venemaa ei kohkunud kasutamast drastilisi vahendeid kasutamast võimaliku languse pehmendamiseks: kehtestati range kapitali väljaveo kontroll, piirati välisinvesteeringute väljaviimist ja tugevdati rubla kurssi, süstides nõnda riigi majandusse miljardeid dollareid reservis olnud raha. Ja veel: sanktsioonid hakkasid küll Venemaa majanduse hapnikku kärpima, kuid appi tulid nafta- ja gaasihinnad, mis tõusid pärast sõja algust.

Praegu kuulutavad Venemaa ametlikud teated, et majandus küll langeb, kuid langus ei ole nii drastiline, kui lääne vaatlejad eeldasid – inflatsioon ei ületa sel aastal 12-13% (palju, aga muu arenenud maailmaga võrreldes tavaline), töötuse määr (3,9%) on madalam kui Euroopa Liidus. Tõenäoliselt ei anna Venemaa ametlikud andmed siiski täielikku ja tõest pilti – Venemaa on keeldunud avaldamast rida erinevaid majandusnäitajaid ja osa neist, mida avaldatakse viitavad võimalikule andmete võltsimisele.