Mina kardan surma. Jüri ei kartnud. Oleme sellest rääkinud. Ta signeeris hoolikalt kõiki oma kirju-tekste-töid, süstematiseeris neid, raius iseenda kalmu jaoks kivist välja ristikuju ja rääkis igal kohtumisel muhedalt oma väe võimalikust lõppemisest. Oli kõigeks alati valmis. Istusin ta ateljees tooli katval loomanahal ja mõtlesin, et mina niimoodi ei oskaks. Ei ole kunagi suutnud ka nii avatud olla.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid