Mida teha? Kas riik peaks midagi ette võtma, et idusektor ei kärbuks? Eesti riik tegeleb tegelikult idusektori rahastamisega juba pikemat aega: KredExi hõlma all tegutseb AS SmartCap, mis paneb raha Eesti fookusega riskikapitalifondidesse, need hangivad kapitali juurde ja investeerivad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. Praegugi on SmartCapil pooleli konkurss kahe rohetehnoloogia fondi leidmiseks, et suunata mõlemasse ankurinvesteeringuna 20 miljonit eurot.

Idufirmade jaoks muutub raha hankimine keerulisemaks. Aga riigi roll on eelkõige luua sobiv ärikeskkond, mitte idufirmasid otseselt rahastada.

Saab ju fantaseerida, mis oleks, kui odava raha ajal oleks valitsus laenanud Eesti idusektori arendamiseks 20–30-aastase tähtajaga näiteks paar miljardit eurot. Aga see rong on läinud. Samuti on küsitav, kas riik üldse peaks riskikapitali sektoris ülisuurete summadega tegelema. Ja kui tegeleks, kas ta saaks kriisi ajal turutingimustest väga erinevatel tingimustel (s.t soodsamalt) raha pakkuda või suisa peaks seda tegema. Riigi roll on eelkõige luua sobiv ärikeskkond, mitte idufirmasid otseselt rahastada.

2020. aasta majanduse koroonaseisak oli riigi tekitatud. Oli tugevaid argumente, miks valitsus oleks võinud ka meie iduhitti Bolti toetada, nagu Bolt toona palus. Praegu kõne all olev raha hinna tõus on aga puhtalt turumajandusnähtus, selle ohuga peab ettevõtja alati arvestama. Kui mõni meie edukas iduettevõte satub hätta ja pakub riigile äriliselt soodsatel tingimustel osaluse ostmist, siis tasub seda kaaluda. Aga üldiselt peaksid nad ise hakkama saama. Mis ei tapa, teeb tugevaks.

Martin Villig ütleb tänases lehes, et Bolti äriplaan on tehtud nii, et nad saavad hakkama ka selle rahaga, mis on olemas, ja vajaduse korral saavad nad ettevõtte ka kasumlikuks. Õige suhtumine!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid