ARVUSTUS | „Orpheus põrgus“. Särav maailm, kus armastusel pole kohta

Estonias lavale jõudnud operetti iseloomustab ühelt poolt suurejoonelisus ja sära, teisalt tegijate tagasihoidlik suhtumine algmaterjali.

Jacques Offenbachi operetis on märkimisväärne hulk tegelasi, neist enamik Olümposel elavad jumalikud olendid, kelle kehastamisega on hõivatud peaaegu terve Estonia ooperitrupp ja suur hulk külalisi. Offenbachi teose inspiratsiooniallikas on kreeka mütoloogiast pärit lugu meisterlikust muusikust Orpheusest, kelle naine Eurydike saab ussilt hammustada ja sureb. Murest murtud Orpheus läheb talle põrgusse järele, ületab oma imelise muusika abil kõik takistused ja saab võimaluse naine uuesti ellu äratada tingimusel, et ta pikal teel allilmast üles kordagi tagasi ei vaata.

Sama lugu räägivad veel paljud muusikaloo olulised teosed, nii üks esimesi oopereid, 400 aastat vana „Orpheus“ Monteverdilt kui ka 150 aastat hiljem publikut vaimustanud „Orpheus ja Eurydike“ suurelt ooperireformaatorilt Christoph Willibald Gluckilt. Kui „Orpheuse“ lugu lõpeb traagiliselt, sest hetk enne maale jõudmist vaatab ta tagasi, kaotab igaveseks Eurydike ja sureb ka ise vihaste bakhantide käe läbi, siis Gluck annab oma ooperis armastajatele teise võimaluse ja jumalate soovil äratatakse Eurydike ellu.