Peeter Espak: Reformierakonna ja EKRE koalitsioon on aja küsimus

Ennast imetlev ülbus ja täielik hoolimatus teiste parteide vastu paneb Reformierakonna lõpuks sundseisu.

Eesti poliitika ajalugu on huvitaval kombel näidanud, et kui hakata mingile jõule süstemaatiliselt ja plaanipäraselt vastanduma, siis võidab sellest eelkõige liikumine, kellele kõikvõimalikke kurjusekujundeid ja muid paatoslikke võtteid kasutades vastandutakse.

Üht ajastut meie poliitika lähiminevikus võibki ehk nimetada meeldivas demoniseerivas sümbioosis valitsemiseks. Reformierakond sai oma peamise impulsi Savisaarele ja Keskerakonnale vastandumisest ning vanakuri koos oma erakonnaga elatus säärasest vastandumisest ka ise vägagi edukalt. Nad jagasid teineteist vihates ja kurjuse sümboliteks tehes lihtsalt sfäärid ära. Headust ja õilsust kehastav Ansip valitses kõrgemal Toompeal ja allilm Tallinn kuulus põrgupõhja Edgarile. Mõlemad konsolideerisid teineteist meeldivalt vihates ja narratiive luues oma valijaskonda ning üldjoontes said siiski vastandumisest ka kasu.