FAKTIKONTROLL | Vaktsineeritud ema rinnapiim on lapsele kasulik, mitte kahjulik

Facebooki postituses jagatakse uuringut, kus leiti rinnapiimast mRNA osakesi. Samas ei ole tõestust, et see oleks ohtlik.

Eesti kasutaja jagas Facebookis Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni väljaande (JAMA - The Journal of the American Medical Association) uuringut, mis räägib mRNA vaktsiinidest ja imetamisest.

Uuringu pealkiri on eesti keelde tõlgituna „RNA saatjate (ehk mRNA) COVID-19 vaktsiinide tuvastamine inimese rinnapiimas“ ehk uuringuga saadi teada, kas vaktsiini osakesed jõuavad läbi piima lapseni.

Facebookis kajastas uuringu tulemusi kasutaja aga sellises võtmes, justkui oleks vaktsineerimine ja selle järel imetamine halb või ohtlik. Kuid ka uuringu enda tulemustes on kirjas, et lapse jaoks on kõik turvaline.

12. oktoobril kirjutatud postitus on tänaseks kogunud umbes kahe tuhande inimese tähelepanu, nende hulgas 54 kommentaari ja 14 jagamist.

Mida väidetakse?

Postitaja kirjutas, kuidas uuring annab teada, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest pärit mRNA-d on leitud ka rinnapiimas ja lisas, et vastav kahtlus on tal olnud juba pikalt.

„Väärt teadmine kõigile neile tervishoiu spetsialistidele, kes raiuvad nagu rauda, et mRNA-vaktsiinide lipiidsed nanoosakesed jäävad deltalihasesse pidama,“ kirjutas ta.

Uurijate tulemust, et vaktsineeritud ema rinnapiim on ohutu, peab postituse autor aga teadlaste uskumuseks, mitte tõestatud faktiks.

Kuidas on tegelikult?

Puuduvad tõendid selle kohta, et COVID-19 vaktsiini saanud emade rinnapiima joomine kahjustaks lapsi. Vastupidi, vaktsineeritud emad toodavad rinnapiimas antikehi, mis tunnevad ära koroonaviiruse ja võivad seega imikuid teatud määral kaitsta.

Aluseks võetud JAMA uuringu viisid läbi New Yorgi ülikooli Long Islandi meditsiinikooli teadlased.

Uuringusse kaasati 11 tervet imetavat ema, kes olid vaktsineeritud kas Comirnaty (kuus naist) või Spikevax (viis naist) vaktsiiniga. Emad kogusid ja külmutasid rinnapiima proovid enne vaktsineerimist ja viis päeva pärast vaktsineerimist. Nii kokku 131 rinnapiima proovi.

Üliväikesed kogused mRNA-d tuvastati 131st proovist seitsmes. Ehk mRNA kogus rinnapiimas oli üliväike (alla 12 pikogrammi täispiima milliliitri kohta ja vesiikulites mitte rohkem kui 17 pikogrammi milliliitri kohta - need summad on alla 0,02 osa miljardist) ning pole võrreldav lihasesisese manustamise viisiga.

„Kogus on tühiselt väike ja puuduvad igasugused tõendid, et need mRNA kogused mingit ohtu kujutaks,“ selgitas Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.

Ta lisas, et vaktsineeritud naistel tekivad paar nädalat peale vaktsineerimist ka antikehad, mida on leitud ka rinnapiimas. See teoreetiliselt tähendab, et rinnaga toidetav laps saab passiivselt antikehad, mis võib anda kaitse COVID-19 infektsiooni suhtes.

„COVID-19 infektsiooni põdev ema on oma lapsele kindlasti suuremaks ohuks,“ lisas Uusküla.

Ka uuringu tulemus sõnastati nii, et tegemist pole millegagi, mille üle muret tunda - vaktsineerimine on jätkuvalt turvaline. Ka imetavatele emadele. „Rinnapiimas tuvastatud COVID-19 vaktsiini mRNA juhuslik esinemine ja jäljed viitavad sellele, et rinnaga toitmine pärast COVID-19 mRNA vaktsineerimist on ohutu, eriti pärast 48 tundi vaktsineerimist,“ on kirjas uuringu tulemustes.

Uuringu autorid on välja toonud, et ebapiisavate uuringute tõttu, pole neil andmeid selle kohta, kas kohe peale vaktsineeirmist oleks mõistlik imetada alla kuue kuuseid lapsi. „Usume, et pärast ema COVID-19 vaktsineerimist on rinnaga toitmine ohutu. Siiski tuleb olla ettevaatlik alla 6 kuu vanuste laste rinnaga toitmisel esimese 48 tunni jooksul pärast ema vaktsineerimist kuni täiendavate ohutusuuringute läbiviimiseni,“ on kirjas uuringus.

Postitaja väitel peaks uurimus olema väärt teadmine kõigile neile tervishoiu spetsialistidele, kes raiuvad nagu rauda, et mRNA-vaktsiinide lipiidsed nanoosakesed jäävad deltalihasesse pidama.

Lipiidsed nanoosakesed on imepisikesed osakesed, mis on mRNA vaktsiinis selleks, et RNA õigesse kohta transportida. Tehnoloogia, mis on saanud võimalikuks tänu teadusringkondade aastatepikkusele kooskõlastatud jõupingutusele. Seda tüüpi nanoosakesed on potentsiaalselt kasulikud koostisosad igasuguste muude ravimite jaoks.

„Teadlaste töö on püstitada hüpoteese ja teoretiseerida ning siis uuringutega need hüpoteesid ja teooriad kas kinnitada või ümber lükata,“ selgitas Uusküla. „Täna ei ole tõestatud, et lipiidsed nanoosakesed oleks ohtlikud.“

mRNA vaktsiine on süstitud tänaseks pea kaks aastat ja tehtud on mitusada miljonit annust. „Lisaks on saanud mitmed kümned tuhanded inimesed vaktsiine kliinilistes uuringutes ja neid jälgitakse ning neilt kogutakse ohutusandmeid ka täna. Ei ole ilmnenud ühtki hilise tekkega või pikaajalist tervisekahju, sealhulgas sellist, mida võiks seostada nanoosakestega,“ lisas Uusküla.

Otsus: Eksitav. Värske uuring näitab küll, et mõningatel juhtudel võib sattuda mRNA osakesi rinnapiima, kuid see ei viita millelegi negatiivsele. Vaktsineeritud ema rinnapiim on jätkuvalt lapsele ohutu.