Mulgid koguvad kokku Mulgi pudru valmistamise ja söömise lood

Mulgi Kultuuri Instituut ja ERMi Heimtali muuseum kutsuvad üles kirja panema oma Mulgi pudru valmistamise, serveerimise ja söömisega seotud igapäevased lood, et see kultuurinähtusena UNESCOsse viia ning maailmale tutvustada.

Fakt on see, et ajalooliselt Mulgimaalt liikuma läinud roog on levinud kodudes üle Eesti ning maitsvaks toiduks peetakse seda tänini. Seetõttu on igaühe lugu oodatud ja selle saab edastada, kui vastad küsimustikule siin.

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg tõi välja, et Mulgi puder on maitsev toit, mida on söönud ilmselt iga Eesti inimene. Viisid, kuidas putru nimetatakse, valmistatakse või mis puhul lauale pannakse, võivad aga olla erinevad ja vajaksid kogumist, talletamist ning tutvustamist laiemalt.

„Mulgi puder koos valmistamisõpetuse ja kombestikuga on osa meie omakultuuri elavast pärimusest, mis on tänapäeva jõudnud läbi mitme põlve,“ lausus Ave Grenberg. Tema sõnul on see üks nähtavam ja igapäevasem side, mis vääriks oma kohta elava kultuurinähtusena UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Ave Grenbergi sõnul on tema peres putru valmistatud ikka nii, et kartul ja tangud keedetakse vees ning seejärel pannakse peale praetud lihakõrned. Samas on ta maitsnud rooga ka pohlamoosi ning võiga. Pärimuse järgi valmistatakse ka lihaleem, milles omakorda kartul ja tangud hautatakse. Sama palju, kui on valmistamise viise, on heal pudrul ka palju nimesid. Mulgi puder on sageli tangu-kartuli või hoopis kärutädi pudruna tuntud.

Viimasel ajal on Grenbergi sõnul Mulgi pudru valmistamine kogukonnas hoogustunud. Oktoobris peeti Karksi-Nuias parima Mulgi pudru võistlust ning huvi oli suur. Järjest enam pakub mõni hea perenaine oma uut retsepti ja kostitab külalisi. Toitu tehakse pubides- ja sööklates, isegi purgist võib seda leida tuntud toidutööstuste sortimendis. „Vahva on see, et Mulgi putru valmistatakse meil osana mulgikeele- ja kultuuri ringides ja õpitubades,“ lisas ta ja lisas, et roog on elav pärimus, mille kogumine ja talletamine on omakultuuri edendamiseks oluline.

Heimtali muuseumi asutaja, tekstiilikunstnik Anu Raud tõdes, et Mulgi toit on mulgiks olemise alus. „Toit on elu alus! Mõelda, kui võimsad toidud need on olnud, et üle Eesti laiali on läinud. Mispärast on nad läinud? Sest see on tasakaalustatud ja mitmekülgne hea toit,“ lausus Anu Raud ja lisas, et eks väliseesti mulgid teevad sama sööki ka oma kodudes.

Mulgimaa on tugeva identiteediga piirkond, mis eelmisel aastal soome-ugri kultuuripealinna vankrit vedas. Kant on unikaalne mitmes mõttes, kuid laiemalt on vähem teada sajanditagune tõsiasi, et mulgid olid esimesed, kes ka tütarde haridusse investeerima hakkasid. Mujal oli kombeks, et enam haridust said pere vanimad pojad.

Mulgi toidukultuuri kõige tuntumad palad on peale Mulgi pudru veel Mulgi korp ja Mulgi kapsas. Märgilised on veel rahvarõivad koos musta Mulgi kuue, kaabu, punase kaheksakand tikandi ja ürgsete Halliste põllemustritega. Mulgilikuks peetakse jonni ja raske tööga saavutatud rikkust, mille aluseks oli linakasvatus. „Kuid Mulgi puder on kõige tuntum ja vast kõige enam levinud omakultuuri osa,“ tõdes Ave Grenberg ja lisas, et oluline lüli, mis mulgikultuuri ühtseks seob, on oma keel.

Ühtse Mulgi identiteedi edendamisel on Ave Grenbergi sõnul oluline hoida ja arendada keelt ning tutvustada kultuuri juba maast madalast. „Kõigis Mulgi, Viljandi ja Tõrva valla koolides on tänavu võimalik lastel mulgi keele ja kultuuriga tutvust teha, olgu see siis kooliprogrammi osana või vabaaine ja huviringina,“ märkis ta ja lisas, et Mulgi Kultuuri Instituudi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetme toel on tunnid täiskasvanud huvilistele tasuta. Keeleringides saavad osaleda ka täiskasvanud, samuti kooliõpetajad ja ametlikud ning keelepesa tunde viiakse läbi mudilastele lasteaedades, mille osas huvi on iga aastaga järjest kasvanud.

Omakultuuri hoidmine ja talletamine on eriti oluline, sest ajalooline Mulgimaa jaotub tänapäeval kahe maakonna, Viljandi- ja Valgamaa ning kolme valla vahel, milleks on Mulgi, Viljandi ja Tõrva vald. „Kuigi Tõrvast Mustlasse on kiviga visata, tuleb vahepeal ületada nii maakonna kui ka valla piir ning ühine mulgi kultuur- ja identiteet vajab koostöös tegutsemist,“ lisas Ave Grenberg. Ta tõi välja, et seda olulisem on oma vanematelt ja vanavanematelt uurida ja küsida ja üles tähendada see, mis meid ühtsena hoiab.

Küsimustikule on oodatud vastama inimesed nii Mulgimaalt kui üle Eesti, samuti Eestist väljaspool elavad inimesed kuni 1.märtsini 2023. Lood korjatakse kokku ning kogutut esitletakse 2023. aasta Mulgi konverentsil. Lugusid kogutakse Leader meetme toel ning ankeedi leiad veel www.mulgimaa.ee ja www.erm.ee lehelt.