Kõigest mõned päevad enne järjekordset ÜRO kliimamuutuste konverentsi – mis kõigi eelduste järgi osutub taas viljatuks – püüavad vihasemad ja nooremad aktivistid meid meie ükskõiksusest ja alistumisest välja raputada. Nad kasutavad senisest radikaalsemat taktikat, nagu näiteks Van Goghi, Monet’ ja Vermeeri maalidele supi viskamine ning iseenda maanteele kinniliimimine.

Lääne-Euroopas käivitasid sellised võtted küll tulise debati, kuid mujal kuuleb neist vaid vaevu. „Ida-Europastanis ei ole kliima prioriteet,“ lausus meie Poola kolleeg poolnaljatades-pooltõsiselt.

Aga radikaalsus ilmneb teinekord seal, kus sa seda ei eeldaks. Kes riskib rohkem? Kas aktivistid, kes liimivad end Saksamaa muuseumis käsipidi maali külge, või need, kes astuvad Rumeenias metsamaffia vastu?

Uudiskirja tellijad saavad artiklit lugeda tasuta.

Uudiskirja saab tellida: delfi.ee/tulipunkt.